September 27, 2007

Duorastat čakčamánu 27. beaivi

Manin nu imaš lea birccuid čohkkestallat? Lea go oba imaš? Olbmot han čohkkestallet juohkelágan ipmašiid: Poastamearkkat lea okta. Ja bivnnut vel, ja olbmot atnet dan dábálažžan. Man nerdálaš lea dat? Poastamearkkat?! Please... Siiddas lea olmmoš guhte čohkkestallá biillapánseriid. Čohkkestallá daid juohke ivnni ja modealla mielde ja láhtu iežas jálgii daid áibbas eahpesymmetrálaččat, dego ii mihkkege livčče eanet lunddolaš. Nu ahte birccut han eai leat earenoamažat... ja aŋkke lea jurdda, Nakata, mu geasuhan...

Ledjen odne fas Nakata luhtte. Dan háve beaivet, goas dihten ahte ii lean siiddas ja ahte doppe birra ledje unnan olbmot, nu ahte livččii vejolašvuohta veaha snuoggat. In dieđun bággen sisa, ii jurdda ge lean, galgen beare veaha geahččat láseráiggi sisa, ja nu dahken.Válden busse dohko, ja álggus čohkkedin vuovddážii, gonnes ledjen jo ovdal čohkkán, ja go ledjen jálludaga huksen gávildin láseráigái ja gehččen sisa. Birccut miehtá! Juohkelágan ivdni, hápmi ja sturrodat. Birccut hilduid mielde, birccut borddiid nalde, birccut juohke sajis, muhto goitge hui čorgen, orui dego hui čielga systema visot duohkin, ja stobočiegas lei bidjan birccuid bovssaid sinne. Ledje sihkkarit dat mat ledje seammaláganat. In ástán lohkat dieđun visot, muhto árvideamis ledje goit duhát birccu beare stobus, ja ledje sihkkarit birccut gievkkanis ja juohke sajis.

Muhto maid de? Sáhtálin dieđun filosoferet ja árvidit vaikko man ollu, muhto in ipmir goitge. In oaččo dan hiehpat. In dieđe maid dajun. Manin lean nu? Jáhkán go duođaid dan? Ahte Nakata lea máhkaš čadnon mu nieguide? Lean go nu gáigá ahte jáhkán diekkár Hollywood-helveha-mánáidstory, vai lea go beare nu ahte hálidan dan duohtan? Midjas mu eallimis váilu, go ferten árvedávggiid (jus galggan Hollywood-twista bidjat) nie bivdit? Duddi lea. Čielga duddi. Lea áigi heaitit leahkit nu mánnálaš ja viggat albmaládje beassat dan duogábeallái. Nakata, mahkáš... Áibbas čielggas ahte lea vuogas olmmái, muhto... oktavuohta munno gaskkas ii leat... ferten dan beare hoddet.

Dárbbášan distrakšuvnna. Dárbbášan smiehttat eará go Nakata birra. Dárbbášan juoidá midjas ii leat smávvanieidda fantasiija. Dárbbášan oaivvi jorgalit nuppi jurdagiidda, nuppi nieguide, nuppi árgabeaivái. Buorre lea ahte dál lea álgán girjjálašvuođafestivála Romssas. Galggan leahkit hui áŋgiris festiválaguossi. Ja buorrelihkus ii leat doppe Murakami!

September 24, 2007

Mánnodat čakčamánu 24. beaivi

Betesdas su čuovvolišgohten,
manin in dieđe,
čužžon goalmmat geavlli vuolde,
suojis beaivváža buollimis,
bivas golggadii ja
rámbbit beaivvádagas bassi láttuža birastahttime
eŋgeliid vuordime,
bestejeaddji,
eanet jápman go eallimis;
doppe oidnen su vuosttaš geardde
ipmaša dahkat
sabbata njealjat jorrosis,
ja go vulggii
čuovvolin su,
manin in dieđe,
in smiehttan in maidige
in buktán in maidige,
sáddu juolgesuorpmaid goardime,
lei riekta
ja geahččalin su skuovvamearkkain vázzit,
muhto ledje earát,
earát geat sihkaste mearkkaid,
geat vácce mu ovdal,
gullen sin máŋggabealat jienaid
miehtá,
ja dobden aktonasvuođa
ja lagasvuođa sutnje.

Eahketbealde,
Tiberiasjávrri speadjalis,
beassážat lahkanišgoahtime,
mu borahii,
earáid nai,
ja soames dajai
min profehta...
ja mii nivkkuheimmet
ja váimmus dihten:
Du čuovvolan
ágibeaivi.

Iđđedis:
Eahketbiebmu ain deaddime čoavjjis
gohccájin
ildasii,
lea min guođđán!
soames čuorvvui,
ja viegaimet Tiberiasjávregáddái,
vanccaide,
gáittinaide ii lean sadji,
báhce gáddái,
suhkadettiin oidnen
gátnjaliid sáttu gástadeame,
muhto mus ii lean go okta jurdda,
ja maŋábealde čuorvvui stirvrejeaddji
suhket, speadjarat, ii bestejupmi geange vuordde!
ja oktilis jurdda dávistii:
Kapernaum!
Kapernaum!
Jeđđehusa gávpogii!
ja sugaimet
dego Riehtis áirruid doaimmahii.
Ja manin?
In dieđe.
Vel.

Nu guođán iežan
jávregasku
galbmasit nieguid bivdime
rabas vanccas.

September 20, 2007

Duorastat čakčamánu 20. beaivi

Nakata orru Utsiktena vuolemus ásodatráiddu rabddas. Ásodaga lahka lea unna vuovddáš gonnes leat moadde beaŋkka ja sugus, ja jus doppe čohkkát geahčat njuolga Nakata láseráiggi sisa. Lea veaha rohtu, nu ahte sutnje ii leat vejolaš oaidnit doppe olbmo čohkkáme, muhto jus čohkkát rivttes báikkis oainnát buorágit su. Odne vulgen njealjeáiggis dohko, nu ahte go Nakata bođii siidii čohkkájin jo doppe, oaidnemeahttun. Siskkobealde heahpanin, heahpanan ain, muhto in dieđe maid eará sáhtán dahkat. In leat vel nieguidanguin gámnnadan, ja Nakata borrá mu siskkožis.

Goitge. Doppe čohkkádettiin huomedin ahte Nakata eallimis ii soaitte leat nu beare ollu action (nugo árvidivččen jo). In báljo su oaidnán guokte diibmui, jáhkán lei čohkkáme gievkkanoasis, man in oaidnán, ja ii mannan láseráiggi meaddel eará go mottii olles áiggis doppe čohkkájin. De, sullii dii. 1845, bođii olggos guoddime guokte plastihkabusse, maid ruskalihttái bijai, ja jávkkodii fas sisa. Čohkkájin doppe vel kvárta, gitta ledjen sihkkar ahte ii boahtán fas olggos, ja de gávildin ruskalihttái ja gehččen sisa. Uttadahpi oidnen ahte bussiid sinne ledje breahttaspeallut, dohppestin daid mielde ja vulgen njuolga siidii.

Hybelis rahpen bussiid. Ledje guokte breahttaspeallu: “Stormenes tid” ja “Shear Panic”, ja go rahpen daid oidnen ahte speallut orrot áibbas ollásat. Ii orron mihkkege váilume, ja máŋga smávvabusse speallu siskkobealde eai lean rahppon ge. Válden visot olggos ja bidjen bajás spealluid. Orro ollásat gal. Ledjen láhppon. “Sáhtán beare nieguidan healbat, eai goassege šat máhca”, jurddašin iežainan. Soittii čielgalitt jus geahččalin spealastit. Reiddastin “Stormenes tid”, lohken čilgehusaid, muhto go galgen speallagoahtit huobmejin ahte birccut váilo. What? Isken oktii vel bovssa gonnes speallu lei boahtán, muhto ii mihkkege. Imaš. Isken “Shear Panic”. Seamma doppe: Olles speallu lei doppe, earret birccut. What the fuck?! Nakata strikes again.

Muhto iđit manan siidii. Áhččái ja eadnái. Illudan! Doppe gámnnan eará birrasa ja in dárbbáš eivakto dáivvástallat. Jáhkán lea munnje dál buorrin.

September 17, 2007

Mánnodat čakčamánu 17. beaivi

Lávvardaga vulgen gávpogii, ovttain ulbmiliin: Nakata gámnat ja stalket. In dieđe lea go lobálaš, ja mieđihan ahte ii leat morálalaš, muhto muhtomin ferte olmmoš dahkat dan man ferte, ja jus ii oktage soardašuva... lea okej...

Bohten gávpogii árrat, nu ahte fitnen álggus girjerádjosis. Doppe čohkkájin veaha áviissaid ja sárgonráidduid lohkame, gaskabeai’áiggi vuordime, ja go diibmu lei guokte vulgen. Smihtten ahte buoremus vejolašvuohta lei jus vulgen Palettenii, gonnes leimme jo oktii gámnnadan. Árvidin ahte vejolašvuohta ii lean nu stuoris, muhto muhtun sajis fertejin álgit, ja Paletten lei áidna man dihten. Vázzen gáhta vuolus girjerádjosis, ja galgen jur jorgalit gurutguvlui Storgatas go vilppastin Burger Kinga sisa (Burger King lea dan čavčča ođasmahtton, ođđa stovllát ja borddit geasuhit čalmmiid), ja doppe sinne, aktonasvuođas láseráiggi bálddas, čohkkái Nakata! Dego jorribiegga jorgalin olgešguvlui ja vulgen sisa.

Osten whoppermeala ja čohkkedin su lahka. Nakata lei jo geargan borramis, ja čohkkái beare guorus gáriin áibmui geahččame. Whoppermeala boradettiin vilpon su guvlui. Visot olbmot su birra ledje unnimusat buolva nuorat go son, ii leat dábálaš ahte 60-jagát olmmái eivákto Burger Kingas borrá. Diekkár birrasis šattai Nakata vel eanet imaš go dábálaččat lei, ja in dieđe jus lei biras midjas dagai dan, muhto orui nu lihkoheapme, measta morašlaš. Čohkkái doppe bordái geahččame, gieđat gáibbi vuolde, muhtomin bijai gieđa čalmmiid badjel ja čiegahii čalmmiid guhká ovdal fas geahčai bajás, vilppastii birra, ja fas návlii geahčastaga bordái. Čierui go gánjalkeahtta Nakata? In dieđe. Go vulggii olggos čuovvulin su.

Goavrrui Storgata čađa. Go bođii Domgirkui stánidii. Loktestii geahčastat dego vikkai orienteret, gevlii Domgirkopárkka badjel ja vulgii sisa doappárrámbuvrii. Dohko sisa in duostan su čuovvut, nu ahte čohkkedin girkotrahpas vuorddážit. Kvártta maŋŋil bođii olggos guoddime plastihkabusse. Busse čađa oidnen ahte lei oastán muhtunlágan breahttaspeallu. Jorgalii poasttačiega birra Strandtorgá guvlui ja vulggii sisa Nerstranda-guovddážii. Doppe manai njuolga Edwisii (stoagusrámbuvra). Dán háve dusten mannat sisa, ja čuoččahin dobealde rámbuvrris sus. Nakata lei breahttaspeallohildus hommáme. Hilduid badjel oidnen maid lei bargame: Válddii olggos juohke breahttaspeallu, iskkai dan albmaládje, geahčai juohke vuogis dan, doalai dan bajás, logai, haŋkkuhii dan bealji bálddas, ja de bijai sisa fas hildui. Lei vissa ohcame juoidá hui sierra.

Edwisas vulggii guorut gieđaiguin, muhto ii vuollánan. Vulggii njuolga Tromsø Hobbysenterii, ja go doppe gearggai fas nuppi imaš rámbuvrii, ja doppe fas nubbái, ovdal čuoččahii bussevuordinbáikái. 20-busse. Dahkaludden ahte galgen JCii. Doppe čužžon čuovvume mielde jus budde bođii. Livččii váivi dál stánidit, ja ledjen sihkkar ahte ii lean mu oaidnán. Nuppi rámbuvrras lei boahtán olggos ođđa bussiin, ja JC-čiega birra oidnen ahte dat nai lei breahttaspeallu. Imaš. Muhto... manin anán mon dan ipmažin? Lea han oalle dábálaš oastit breahttaspealluid. Soittii oastit attáldagaid jumešpárrii? Mas mon dieđán? Lean suige Nakata badjelmeare mystifiseren, in dieđe manin juohke diŋga ferte leahkit nu imaš.

Muhto na. Vulgen dieđun busse mielde. Nakata orru Utsikten ásodatsearvvis, čuvvon su measta gitta uksii, ja de vulgen siidii. Nuogis go nuogis. Muhto dál dieđán gonnes orru. Ja maid dagan dainna? Lean go stalker? Duosttan go? Hálidan go obage? Lea go mon guhte lean imaš? Máŋga gažaldaga, unnan nahkárat.

September 14, 2007

Bearjadat čakčamánu 14. beaivi

Eallin fas golggada, muhto in dobdda ahte ealán olleslaččat. Vuolggán skovlái, čálestan logaldallamiin, lean eanet sosiála, muhto ii leat šat dolla mus. Ii leat šat mihkkege in-the-face-das-lean-mon-attitude. Maŋimus beivviid leat dáhpahusat golgan meaddel, muhto in leat nahkan nu beroštit: Sámi studeanttaid jahkečoahkkin ođđaválljejuvvon jođiheddjiin (hot), ildas Sámedikkis ja Puma jávkkoda seaibi julggiid gaskkas (buorre), muhto beroštan go duođaid? In. In gámnna šat ráfi, ja ii leat álki sirdit fokusa alddan erii. Vikkan fas gámnnadit nieguiguin, eahkedis geahččalan fantasiijaid hástalit ovdal nohkan, iđđedis vealan seaŋggas viggame muitit jus lean niegadan, muhto: Ii mihkkege šat.

Ja Nakata mu bieguha. Ii dainnaládje, muhto: Sáhttá go leahkit duohta ahte son lea das oasálaš? Lea go oba jáhkehahtti? Lea go vejolaš ahte bassi/gentechprofessor/luistejeaddji suoláda nieguid, dahje geavvá visot mu oaivvi sinne? Leat suoivvat mus váldán stivrema? Nu máŋga gažaldaga girddašit oaivvis, ja dat váibadahttá.

Muhto okta buorre diŋga nai: Odne ožžon vuosttaš orgasma guhkes áigái. Otná logaldallama maŋŋil vulgen universitehtagirjerádjosii logažit, in lean nu gehppes mielas, muhto hálidin baicce geahččalit, ja in gillen vuolgit siidii, hálidin universitehtas gaskabeaivvi borrat, nu ahte čohkkájin doppe, jurdagat skuvdnjume, miella ruohtasteame, ja čalmmečiegas oidnen Poshy boahtime. Cohki stánidii, vuoigŋa bisánii, ja de čohkkedii Poshy; mus golbma mehtera eret, nu ahte ožžon su profiillas, ja cohki lakkagođii. Poshy anii baskkes, vilges báiddi badjelasas. Báidi lei rabas rattis nu ahte liiki lei álás gitta čiččiide, vuovttaid lei čuolbman bajás nu ahte niski oidnui, veaha vuovttat stullame niskkis čuolmma olgobealde, liiki liekkas ja veaha ruoksán, raddi lokteme vuoigŋama mielde.

Álás oalgedákti, čiččit cirbmume báiddi vuostá juohke sisavuoigŋama mielde, litna baksamat stullame peannain, spatnadis giehta niskki njávkame: Dobden lieggasa leabbame oaivvis goroda čađa, ja dedden hárčči garrasit stovlái, dobden hárčči gástame, ja Poshy mu huolahii, vanadii čiččit báisime báidi čaŋame bajás, oidnen álás čoavjji fásta liikki, ja go in šat gierdan vuordimis bilbon hivssegii. Doppe gessen bovssaid vuolus, skillejin juolggit ja nie čuožžume basadangári vuostá illá ožžon suorpmaid sisa ovdal máilmmi stuorimus orgasma mu gearadii, gahččen guolbái ja doppe vellen šluohkkime, suorpmat iežan sinne, orgasma riideme in dieđe man guhká. Go bohten olggos árvidan ahte ledjen hui ruoksadin, muhto gorut lei gehppon, ja dál, iežan oadjebas lanjas, beare návddašan maŋŋábáruid. Jáhkán lei munnje buorrin, vaikko veaha heahpan nai.

September 12, 2007

Gaskavahkku čakčamánu 12. beaivi

Odne vulgen universitehtii ja čohkkájin dáiddavit.-logaldallama čađa. Lei renessanssa birra, muhto in čuvvon mielde. Miella lei Nakata luhtte. Go logaldallan gearggai vulgen bajás kantiidnii, su vuorddážit, sávvame ahte galggai boahtit. Čohkkedin girjjiin uvssa lahka, dainnaládje ahte oidnen olbmuid geat bohte sisa, muhto dat eai nu álkit oaidnán mu, ja nu čohkkájin. Njeallje diimmu. Iskame juohke riehttása guhte bođii uvssa čađa. Ledjen jur doaivvu massime, ja galgen coggat girjji fas lávkii go uvssa rahppui, ja sisa bođii Nakata, gáhpir oaivvi nalde, dego luistejeaddji goavrume gieđat sealggi duohken, unna suhkan vázzimis, juohke lávkki mielde doarrás njuohppame dego universitehtabirrasa unna Hjallis.

Bidjen diŋggaid ruvva lávkii ja čuovvolin su biepmoráidui. Nakata diŋgui gaskabeaivvi, nu dahken mon nai, ja gámnen saji su lahka nu ahte sáhtten čuovvut mielde maid dagai. Nakata čohkkái eivákto oaivi vuolus boradettiin. Lei buktán mielde gihpu gonnes bajilčálus lei oidnosis, ja doppe čuoččui gentech-juoga. Gentech? Lei Nakata duođaid juoga professor? Manin de álo borai eivákto? Manin in goassege su oaidnán olbmuid olis? Eai go lean doppe mielbargit geaiguin sáhtálii muhtomin ovttastallat? Ja gentech?! Mon guhte olbmá olgguldasa ektui ledjen sihkkar ahte lei juoga bassi, ja de lea biro space scientist?! Man smárta lean mon, ja maid muitalit diekkár ovdagáttut mu birra? Mon: Lesbálaš sáminieida guhte olgguldasa mielde kategorisere olbmuid. Áibbas hearvái...

Ja go Nakata vulggii báhcen čohkkát. Ledjen hirpmástuvvan. Nakata ektui, dieđun, ahte lea professor, muhto eanemusat iežan ektui, iežan gáttuid ja jurddašanvuogi ektui: Lean go oaivvis nu gárži ahte eallin ii leat munnje oahpahan ii maidige? Dahje lea go nu ahte mu gáttut leat njuolgat, ja ahte Nakata ii leat professor, ahte lei beare guoddime birra gentech-gihpu juoga sivas? Vástádus lea ahte odne heahpanan, geahčan iežan oskkáldas láseráiggi olggos, oahpes šuoŋat stullame áimmus, muhto vaikko dilli lea nu dál ii ávtte lanjas čohkkát hamletstallame; ferte action. Ferten dan Nakata-čuolmma čoavdit, leaš go professor vai ii. Iđit lean geargan heahpaneamis.

September 11, 2007

Distat čakčamánu 11. beaivi

Lean heaitán ihku niegadit. Niegut eai šat boađe. Ja dál ipmirdan: Manin nahkárat eai boađe, manin gohccán guoros dobdduin, manin lea nu lossat badjánit, manin lea mus miella nu seavdnjat. Lean álo niegadan, ja niegut leat nu nannosit bisson millii ahte in leat oba smiehttan ge daid birra. Dat beare ledje doppe, niegut, dego ii mihkkege eará livčče, in leat ipmirdan ahte dat dat lei, ahte váilo, ja odne iđđedis, go huomedin, vellen seaŋggas go gohccájin, dobden guorosvuođa čaŋame gorodii, geahččalin ipmirdit midjas mu sivahallá, manin mokta lea mus javkan, ja huomedin: In leat ihku niegadan! In leat máŋga ihku niegadan!

Ja visot čielggai, ja dál čohkkán smiehttame man guhká lea nu leahkán, ja lean oalle sihkkar: Niegut nohke beaivvi go Nakata birra čállen. Livččii oalle psycho, dan ipmirdan mon nai, muhto lean nu sihkkar go oba sáhtán: Maŋŋil go čohkkájin Palettenis Nakatain in leat niegadan, ja konklušuvdna lea álki: Mu niegatkeahtesvuohta lea muhtunládje Nakatai čadnon. Muhto goktes? Ja vel eanet dehálaš ja imaraš: Manne? Ja maid galggan dainna dahkat? Maid sáhtán dainna dahkat?

Ferten gámnat eanet dieđuid Nakata birra. Dat lea sihkkar. Ii leat nu ahte meinen su stalket, muhto lea bággu dahkat juoidá, ja mon dárbbášan iežan nieguid ruovttoluotta! Ja diđeš hal beana sáhttá Nakata mu veahkehit, eahpidan ahte olmmái ieš diehtá juoidá dan birra, ahte lea iešdáhtolaččat nieguidan suoládan, muhto ii go oro čadnon dasa muhtunládje? Dahje lean go miela massime, lean go lohkan beare olu Murakami? Oainnán ieš ahte lea oalle far out, muhto riehtis viegaha, ja ferten dahkat dan, ferten iskat dan Nakata-liŋkka, in oainne eará čovdosa.

Muhto ferten njulget nai iežan eallima. Odne in leat skovllás, in iktege lean, muhto dál: Galggan mannat skovlái, galggan viggat leahkit sosiála, galggan gámnnadit fas eallimiin (healthier, more productive, happier), ja niegut: Galggan oažžut daid ruovttoluotta, muhto na guhká ferten birget nieguid haga.

September 08, 2007

Lávvardat čakčamánu 8. beaivi

Leat dál vássán máŋga beaivvi. Seavdnjadat lea gámnan saji mu eallimis. Go gohccán iđđedis lean nu lossesmielas. Lea váiban lossesmiella man in leat ovdal dobdan, ja in dieđe goktes galggan dainna birgehallat. Maŋimus beivviid lean eanas siiddas čohkkán, in leat olggos vuolgán eahkedis, vaikko muhtunládje hálidin duorastaga vuolgit sámistudeanttaid pizzaeahkedii, vaikko hálidin ikte konsertii Kaosis, vaikko dieđán ahte galggalin vuolgit olggos, leahkit sosiála, muhto in leat gierdan olbmuid sinne leahkit, in gámnna dasa vuoimmi: ságastit, moddjádit, suohtastallat, ovttastallat, in leat hálidan dan birra jurddašit ge.

Hálidan čohkkát iežan lanjas. Geahččat láseráiggi olggos. Niegadit. Musihka guldalit. Leahkit ieš. Ieš-olmmoš. Mon. Nuorra lesbálaš sáminieida máilmmiin viggame birgehallat. Guhte muhtomin jáhkká ahte lea máilmmi váhkar, ja muhtomin jáhkká iežas nu fuotni ahte hálida jápmit. Ferten smiehttat: Manin lea nu? Manin lean mon diekkár olmmoš guhte nuppi sekunddas gibžu allamus gáisái, ja nuppi fas gahččá čiekŋaleamos juvvii? Lean álo leahkán nu, muhto maŋimus vahkku lea leahkán earenoamaš seavdnjat, beaivvit maŋŋálaga seavdnjadaga ilgádis áskkis, ja go lea nu: Steven, mu partner in pain, Johnny, mu miela seismográfa, Andy, mu vára strávvi, Mike, mu eallima ritma, odne the queen is dead, ja báhcán čohkká suorganan nieiddaš eallima boatkkalis várrelanjas, ja goas galggan beassat siidii, goas galggan beassat eadnái ja áhččái, goas beasan erii? Life is very long, when you’re lonely...

September 04, 2007

Distat čakčamánu 4. beaivi

Jáhkán ránnjánieida lea lesbálaš! Doppe lea nieida guhte hui dávjá sus fitná guossái, ja in jáhke dat álo vuolgá fas, jáhkán dat idjada...! Odne reidiiga ovttas gaskabeaivvi, ja go gievkkanis fitnen stumppasneaidda suvležit jurddašin ahte dat han leat jur dego párra ja ahte orui hui fiinnat, ja de huomedin: Leaba párra! Ja dál ipmirdan. Soaitá dan dihte muinna lea váldán oktavuođa? Soaitá oaidnit... ahte lean dego son...?

Imaštalan measta. Eai olbmot láve mus oaidnit... ahte nieddaide liikon... Imaš, ártet, muhto lea áidna sivva man oainnán, ja dál smiehtan: Oidno go mu ráhkisvuohta nu álkit? Lean go nu silli? Lea mu siellu nu oinnolaš? Ii ahte livččii boastut ahte olbmot dieđále, muhto in leat jáhkkán ahte nu oidnosis ledjen. In dieđe liikon go dasa, jus lean. Hálidan leat ieš, hálidan ahte mu jurdagat galget munnje gullat, hálidan ieš daid olggos luoitit go ieš hálidan, siđan luoitit sisa sin geat leat ánssášan, ja muđui iežan jurdagiid, iežan sevdnjes háluid, iežan imaš nieguid, iežan mohkagis iešvuođa atnit ráfis.

Muhto nuppeládje lea gelddolaš: Lesbálaš párra mu lobus! Seavdnjadat ja čuovga vázziba odne oainnat giehtalaga, nubbi geassá, nubbi niktá: Gelddolaš lea jurddašit maid bargiba dan uvssa siskkobealde, muhto... manin ii leat mon? Manin ii leat mu moarsi? Ja dál čohkkán iežan seaŋggas dihtoriin. Geahčan láseráiggi olggos; seavdnjadahkii. Guldalan “The Boy With the Thorn In His Side” fas oktii, fas oktii, dego bestojupmán livččii, ja oaivvis huraida surgadis jurdda: Lean son. Lea mu čoavjjis nai bávččas midjas bieguha, givssida, čieruha: A murderous desire for love. Lean ihpil, vártnuhis sivdnádus čuovgga ja seavdnjadaga gaskkas, suoivvaid hearra prinseassa, Morrissey mu eallima livdehallá, ja odne fas ganjaldan.

September 03, 2007

Mánnodat čakčamánu 3. beaivi

Ja go máilmmi loahpa oidnen
ii lean go geahči,
ja jorgalettiin gohčui
seavdnjadat.

Nie. In dieđe lea go dat oba dikta. Ii leat nu álki lyrihka čállit go olmmoš sáhtálii jáhkkit, ii beare boađe go čohkkeda, ii munnje goit. Lean olles beaivvi geahččalan juoidá huomedit čállit, juoga midjas juoidá mearkkaša, juoga midjas hástala ja movttiidahttá, muhto in naga dan bargat. In odne goit. Nu ahte dat man lean nahkan moivet oktii lea diet. Oba árki, muhto nu lea. In galgga goassege šat rápmit ahte galggan divtta geaidut oktii beare nie, muhto ii gal mearkkaš ahte vuollánan. Veaha váivi aŋkke lea go in iešge ipmir jur maid dikta man lean čállán mearkkaša, anán dego dobddu ahte sáhttálii mearkkašit juoidá, muhto lea váttis dadjat midjas lea. Muhto olmmoš oahppá, ja dál lea jávoheapmi veaha mu oahpahan: Back to reality.

Bearjadaga ledjen fas olgun, vulgen Drivii maŋit, go moadde olbmo mat ledje leahkán sámifeasttas mannan bási mu hástale boahtit. Muhto in diehtán ahte nu váivi galggai šaddat... Doppe lei oainnat bárdni guhte lei leahkán doppe dan feasttas, muhto geainna in lean ovdal hoallan, ja uttadahpi go dohko bohten álggii munnje viggat nu ihána... Ii lean beare veaha ge, galggai mu doallat ja ii heaitán mu giehtadit, ja vaikko geahččalin sáddet sutnje signálaid ahte in su huollan beare joŧkkii ja šattai vel vearrát. Álggii munnje savkalit (ii jur savkalit nahkan go lei nu juhkan, čuoččui doppe soalssideame mu bealji sisa) fasttes diŋggaid, ahte galgen su mielde siidii, maid hálidii muinna dahkat, rámidii iežas čippi, man stuoris lei (biro sámibártnit), ja loahpas šattai nu vearrái ahte fertejin beare vuolgit. Suddu, go livččii muđui hávskkes eahket, muhto earát nai ledje nu juhkaluvvan ahte eai huomedan eai maidige. Váivi, dieđun, bárdnái nai, muhto go ii liiko bártniide ii liiko bártniide.

Beaivvi maŋŋil vulgen gávpogii gaskabeaivvi boražit. In láve gillet biebmut, nu ahte árgabeivviid dábálaččat boran universitehtas, ja dán lávvardaga vulgen gávpogii. Ale mus jeara manin, muhto mearridin Paletten-káfea geahččalit. In dieđe manan go dohko oktii vel, ii biebmu lean nu buorre, ja lei divrras vel, muhto doppe lei okta diŋga midjas lei mielagiddevaš. Doppe lei olmmoš gean lean universitehtakantiinnas máŋgii oaidnán, láve doppe borrat gaskabeaivvi, ja dál čohkkái Palettenis seamma sivas go mon. Olmmái lea dego 50-60 jagi boares, ja ferten árvidit ahte atná juogalágan barggu universitehtas, muhto in jáhke lea oahpaheaddji, soaitá muhtunlágan viessobearráigeahčči, ja dan man dál dajan ehpet galgga boastut ipmirdit, ii leat nu ahte anán su rávkin dahje nie, muhto orru hui aktonas, álo borrá eivákto universitehtas, čohkká eivákto iežas borddis, ja dál, lávvardaga, čohkkái Palettenis; eivákto.

Lean odne hui ollu olbmá birra smiehttan. Lean jur lohkan Murakami girjji “Kafka på stranden” ja girjjis lea olmmoš gean namma lea Nakata. Jáhkán dat olmmái soaitá leahkit veaha dego Nakata. Nakata lea olmmoš guhte eallá oaju nalde go ii oktage jáhke ahte nahká barggu doallat. Son lea nu máŋgii gullan ahte lea “jallasoaivi” ahte ieš oaidná dan lunddolažžan, ja dainnaládje čilge nai iežas eallima mohkiid: Nakata lea jallasoaivi, ja danin ii beasa eallit seammalágan eallima go dábálaš olbmot; Nakata lea jallasoaivi ja eallá jallasoaivvi eallima. Muhto dat man ii oktage dieđe lea ahte Nakata máhttá bussiiguin hoallat, ja ahte doallá čoavdaga stuorra čiegusvuođaide. Nakata ovddasta olbmuid geaid servodat fuonáša, geaid árvvu servodat ii ipmir dan dihte go eai vácce servodaga čorgen bálgáid mielde, go eai hieba servodaga mearriduvvon árgabeaivái, ja danin kategoriserejuvvojit imašlažžan, atnemeahttumin, jallasoaivin.

Dat man dieđán mu Nakata birra lea: Goavru ja vázzá bonjihis julggiiguin, lea gurpesealggát ja skielgačalmmát, lea ránesvuovvtat ja atná álo ruvdoskirttu badjelis, dávjá boradettiin massá iežas juŋá ja gáffela, lea 50-jagiin, atná muhtunlágan barggu universitehtabirrasis ja deháleamos: Orru hui aktonas ja veaha láhppon. Jáhkán moai Nakatain letne veaha seammaláganat.