November 28, 2007

Gaskavahkku skábmamánu 28. beaivi

Bargubargubargu...! Lea lossat gámnat rivttes sániid, diehtit makkár oainnu galggan válljet, maid galggan deattuhit, lea obage lossat diehtit maid galggan čállit. Muhto čálán. Geahččalan goit. Vearrámus lea goitge su ipmirdit. Eveline. Manin dahká dan man dahká? Jus eallin lea nu váivi, manin ii dohppes vejolašvuođa ođđa eallima oažžut? Lea go dan dihte go ballá? Dan dihte go aŋkke dobdá ovddasvástádusa dálá eallimii, áhččái ja vehkii? Vai lea go beare dan dihte go lea jalla? Ja jus mahkáš ballá; mas de ballá? Eahpesihkkarvuođas? Varasvuođas? Earáin? Alddis? Visot vejolašvuođaid ja visot gažaldagaid vikkan seaguhit čállosii, dárkkistit juohke viŋkila, muhto in dieđe lihkostuvvo go. Lea Eveline duođaid nu máŋggalágan, vai lea go beare hui, hui eaŋkil? Status quo. Járnon oadjebasvuohta. Ealli jámeguš. Ihpil.

Ja bearjadaga galgá sisa. Ferte beare mannat, muhto lea lossat jur dál. Árvideamis ferten duorastatija čohkkát gitta iđidii dainna. Muhto de lea buorrelihkus olles vahku boahtte eksámenii, njálmmálažžii, ja de lea luopmu! Aŋkke lea lohtu ahte loahppa mahkáš oidno. Merken dan jo kalendarii: Juovlamánu 7. beaivi, siidii áhččái ja eadnái. Vuosttaš háve go illudan beassat bassat juovllaide.

November 25, 2007

Sotnabeaivi skábmamánu 25. beaivi

Lean albmaládje dobdagoahtán eksámena čavgestaga. Logaldallamat leat nohkan, ja dál ii leat go eksamenat smiđđa studeantta mielas. Ja buorre lea beassat bargat noveallaanalysain ja ballat ex.phil.-njálmmálaččas; dalle in dárbbaš juohkelágan váivviiguin bieđđat, in dárbbaš vuodjut eallima čiekŋaleamos bodnái, in dárbbaš vánisvuođa ja roasu máisttašit, sáhtán beare danne čohkkát jurddašaddame goktes áigeperspektiiva doaibmá James Joyce “Eveline”-noveallas. Goktes Joyce áiggi bonjasta smávva dáhpáhusaid mielde, goktes birrasa smávva jienat ja hájat stivrejit Eveline jurdagiid, stream-of-consciousness, goktes dainnaládje govvida su máŋggaláganvuođa, eahpesihkkarvuođa, iešvuođa, goktes speadjalastá olbmomiela roaŋkkasvuođa, ahte miella lea labyrinta, ja ahte ii mihkkege leat sihkkar, ii mihkkege leat; sihkkar.

Ja mon beasan dál stivret iežan jurdagiid su guvlui. Eveline. Eveline, guhte lea 19-jagát irlándalaš nieida rávisvuođa álggus, guhte vártnuhisvuođa geažil lea mearridan lávket ođđa eallimii, máilbmái, ráhkisvuhtii, muhto guhte lávkkis huomeda máilmmi amasin, ođđa eallima suorggahahtti, guhte ballagoahtá amasvuođas, seavdnjatvuođas, eahpesihkkarvuođas, guhte ii duostta eallima rievdadit go áigi bohtá, guhte vállje orrut. Eveline, 19-jagát nieida guhte ballá eallimis. Eallimis lea dievva ironiija, iigo bi? Illá sáhtán vuordit Eveline miela guorahallat. Jus oaččun A goit dieđán ahte lea mu eallimis nai doaivu. So rattle my bones all over the stones, together we lie, together we pray.

Ja muđui: Juovlabordi lei buorre, ledje ollu olbmot, ja eallin ii leat nu vearrái go muhtomin liikon čuoččuhit. Anán ustibiid, lea čuovga nai mu eallimis, ja juovlabordi lei suohtas dilli. Áidna lei ahte muhtun hummá lei huomedan reidet olbmuide dahkamušaid. Ieš galgen “gámnat olbmo geainna ovdanbuvttát juoidá”. Man in dieđun bargan. Maid galggalin bargat? Ja geainna? In gierdda diekkáriid, lean beare udju, ja olles eahkeda ballen ahte soamis galggai mu bágget čuožžut stovllá nalde ja lávlut “So This Is Christmas”, dahje juoga nie absurda. Eai go olbmot sáhte ipmirdit ahte diekkár stohkosat eai leat juohkehažžii? Diktit olbmuid nie váibmu čoddagis vázzit olles eahkeda ii leat hávski.

Muhto dál ferten máhccat Evelinii. All the seas of the world tumbled about her heart. Ja idja nu nuorra, nu nuorra.

November 23, 2007

Bearjadat skábmamánu 23. beaivi

Lean veahá vuollánan Nieidda ektui. Lean geahččalan oktavuođa ovddádallat, muhto ii oro lihkostuvvame nu buorágit. Muhto in leat ieš leahkán nu beare njuolga. Lean muhtunládje dego mohkohallan, ja beare hui várrugasat addán sutnje muhtomin vejolašvuođa ipmirdit ahte liikon sutnje. Ii oktage liiko iežas oaivvi bidjat čuohppamii. In dieđe lea go ipmirdan, soaitá, muhto lea eahpevissisvuohta midjas lea nu váttis, ja dál orru gaittin nu galbmon.

Geahččalin ikte sutnje sáddet movttegis dieđu Gaysiras, ja vástádus... in dieđe... Ii oro mu hálideame. Ledjen suige sutnje beare suohtastallan. Ferten dan dobddiidit ja dohkkehit. Ii leat munnje maidige lohpidan, ii leat munnje makkárge geatnegasvuohta, lea iežan sivva ahte dobddan dan man dobddan, ja ahte son ii dobdda seammaládje... na, nu lea eallin... Dan ferten mon oahppat nu go gaittin earát dan máilmmis. Lea beare ahte dobddu man dál anán, vaikko dieđán ahte ii leat veaháge sierra dobdu, ahte máŋgasat dobdet dan seamma juohke beaivvi, juohke sekundda, orru nu varas ja sierra; dego livččen áidna. Ja lean jur dál nu aktonas. Lean ieš láhppon mánná; gaittin máilmmi olbmot leat čadnon oktii oaidnemeahttumis báttiiguin, dego guhkes ráidu giehtalaga, ja mon olggobealde. Nu lea máilbmi láhppon máná čalmmiid sinne. Ja ahte dieđán dan, ahte ipmirdan daid dobdduid, ahte ieš daid máisttán, dahká ahte livččen min vástádus, ahte duođaid livččen a catcher in the rye, jus beare nagalin gievrut, jus beare birgen, jus gámnnan vuogi, jus šattalin sunin gean hálidan šaddat.

Ja dál lea Poshy fas dáhkan saji mu eallimis. In leat su birra jurddašan guhkes áiggi, ja go lean su oaidnán in leat beroštan, platinadohkká, muhto odne... Odne oidnen su logaldallamis, čohkkái veahá mu ovddabealde, ja huomedin vuosttaš geardde guhkes áigái ahte lei doppe fas... ahte geasuhii... Čohkkájin beare su niskki geahččame, čuovvume su lihkastagaid, álás liikki máisttu birra jurddašeame, ja go logaldallan nogai sihkkarasten ahte bohten su maŋŋái tráhpas, ja anii fas seamma bovssaid go vuosttaš háve go oidnen su, dalle semesterálggus, veahá baggyes bovssat ja baskkes báidi, ja dál, odne eahkedis, lea Poshy fas mu fantasiijanieida.

Lean huomedan ahte seksualitehtan rievdá dili mielde. Mu vuosttaš prioritehta lea beassat ráhkisvuođa dobdat, beassat vásihit lagasvuođa olbmuin gean ráhkistan. Livččii niehku, ja go lean diekkár dilis ahte orru jáhkehahtti ahte soaittálin oažžut moarssi, leat mu fantasiijat beare čietŋalis dobddut ja lagasvuohta, sexa lea dieđun nai mielde govas, muhto ii leat váldoášši; dalle smiehtan diekkáriid birra go giehtalaga vázzit siidii maŋŋil go letne káfeas fitnan, čohkkát bálddalaga beaŋkkas Báhpajávregáttis ja beare geahččat lottiid ja olbmuid vázzime meaddel, sallalaga veallat seaŋggas filmma geahččame. Diekkár fiinna ja dobduičuohcci fantasiijat leat.

Muhto go in oainne diekkár vejolašvuođa, go ii leat šat guhtege gean oainnán jáhkehahttis moarseábnnasin, leat fantasiijat eanet dego čielga sexafantasiijat. Ja go Poshy neaktá váldorolla mu fantasiijain, ii leat go sexa birra sáhka. In hálit Poshiin giehtalaga vázzit jávregáttis, in hálit suinna vuolgit kinui ja káfeii; hálidan baicce su oaidnit álásin, hálidan su máistit ja dobdat, hálidan su jienaid gullat go oažžu orgasmma, hálidan su cáhkadettiin geardduhit mu nama, hálidan oaidnit su goroda oaččihimus sodjalit. Ii leat ráhkisvuohta, muhto go ráhkisvuohta ii leat alternatiiva váldá sexa saji lávddis. Poshy’s back.

Mearkkaša go ahte lean lihkkoheapmi? Go sexa dobdduidan sevnnjodahttá? Jáhkán lea mearkan dasa ahte muinna ii geava nu buorágit jur dál. Doaivva man ožžon Homsø-festivála ja Nieidda-ija maŋŋil lea šovkkodišgoahtán. Dál lean muhtunládje máhccán álgui. Muhto nu vuollin in leat, beare gámnnahan dan. Nieida soaitá mus jávkan, muhto ii mearkkaš ahte eallin nohká. Iđit lea sámi juovlabordi, ja vaikko in leat jur dál stuorimus feastármielas lean dohko jo dieđihan, nu ahte vuolggán gal. Miella gal buorrána, ja odne fertejit duttálaš Poshy-fantasiijat ja vuoiŋŋalaš aktonasvuohta beare dohkket.

November 20, 2007

Distat skábmamánu 20. beaivi

Son guhte biebmá áidna ustibis bussábiepmuin. Son guhte čohkká kinofoajeačiegas girjji lohkame filmmaid ovdal. Son guhte váldá oahpu ja ii dieđe manin. Son guhte vázzá rukkorabdda mielde eallima vihpadeažžat. Son guhte Google Earth bokte lea oahpasmuvvan visot Manhattena gáhtaiguin. Son guhte čohkkestallá birccuid máilmmi ipmirmeahttunvuođa ipmirdeažžat. Son guhte diehtá visot Miles Davisa birra, muhto ii leat goassege cummástallan. Birth of the Uncool. Dat geat eai gulahala máilmmi fálskkes vugiiguin. Dat geat odne gánjaldit jávohisvuođas. Mu verddet. Mu vuorbi ja olleslašvuohta.

Lean jur geargan lohkamis J.D. Salingera The Catcher in the Rye, ja Holden Caulfielda birra lohkat lea muhtomin dego geahččat iežan čalmmiid duohkái. Mon dobddan su. Ja son dobdá mu. Mu áidna fuolla lea dat: Leahkit son guhte beastá rukkorabdda sieluid, son guhte gádju máilmmi láhppon mánáid ovdal gahččet merrii. Vearjjohis vurbbiid várjaleaddji. Lean ovdal dan dadjan, muhto dál ipmirdan buoret. Hálidan leat eahpádusaid bealušteaddji. In jur dál dieđe goktes sáhtán dan dahkat buoremussan, makkár vuohki munnje hiehpá, ii soaitte leat sosiálabargin šaddat, muhto vuohki ferte gámnot munnje nai. Ferte leat munnje nai vejolaš bestejeaddjin šaddat. Muhto álggus ferten iežan beastit.

Ii leat dieđun álkimus bargu, dat ge. Muhto dál lea Immanuel vuolgán eará gieđaide, ja semestera loahppa oidno guhkimus rabddas. Muđui ferte ealliman beare iežas dikšut go áigi boahtá. In dieđe maid galggan dahkat Nieiddain. In dieđe maid galggan dahkat Bártniin. In dieđe jus galggalin oba ge dahkat juoidá. Buoremus soaitá leat beare vuordit. Oaidnit. Jáhkán mon ferten oahppat muhtomin diktit eallima ieš deaivat njuolga bálgáide. Ii leat vejolaš stivret juohke unna diŋggaža. Lean ain ohcame máilmmesaján. Lea ain guhkes mátki, ja máŋga amas heađi. Muhto várjaleaddji mášere ovdii! Eahpesihkkarit...

November 18, 2007

Sotnabeaivi skábmamánu 18. beaivi

Ja boađus? In jur dieđe maid oaivvildan. Jur áivan ii leat, muhto han lea lávki ovddosguvlui. Uksa han dál rahppo homofiila báhpaide, ja dat lea buorre, vaikko lea juohke bismágoddi midjas beassá mearridit jus homofiila olmmoš dohkke báhppan vai ii. Munnje ii leat buoremus mearrádus, ja jus Jipmil gámno eahpidan jus leat sutnje ge nu vuogas. Orun dego gullame su: “Homofiila báhpat? Njaaaaa... in jur diehtán jus odne galgen gillet smiehttat dan birra. Eai go olbmot beare ieš sáhte mearridit?” Ii leat dat, mearrádus midjas lea dahkkon lea buoret go negatiiva mearrádus, muhto ii oro nu teololálaš; báicce politihkkalaš mearrádus lea. Ja ahte eai hálit homofiillaid náitalit... lea beare váivi... muhto máilbmi han ovdana smávvažiid mielde, ja dat lea buorre.

Ieš lean dál siiddas, ja siida ráfáidahttá. Lean odne leahkán olgun vázzime, fitnan edno ja boareseatni luhtte, ja muđui hávskkostallan veagain. Go boađán siidii oainnán eanet čielgasit maid váillahan go lean Romssas: Oadjebasvuohta, gullevašvuohta, diehttelasvuohta maid dobddan siiddas ii nu dobddo Romssas. Go lean váivvis Romssas lea dego stuorra váiveseahkka, ja lea váttis sirret dobdduid, muhto siiddas čohkkádettiin, dobddan ráfi man in dobdda Romssas; lea álki ipmirdit ahte siiddaahkiduššan. Lean liikogoahtán Romssas orrut, muhto lea aŋkke earenoamaš boahtit fas siidii. Ja danne lea nu čábbát...! Mis lea eanet dálvi, vaikko lea oarjeguvlui Romssas, ja vilges gilli nu illudahttá.

Dál čohkkán geahččame olggos. Lea idja, ja oainnán beare moadde čuovgga dobealde jogas. Muđui lea beare vilges eanan ja čáhppes dáivvás. Gaittin earát leat mannan seŋgii, ja ii gullo go jaskatvuohta. Jur dál lean beare lihkolaš, ja iđit go badjánan dieđán ahte lea varas stumpa, ja soaitá vel bassojuvvon monit ja kákao. Muhto girji man lean lohkagoahtán dál geasuha. Jáhkán soaittán iežan das gámnat. Muhto dan muitalan maŋŋil. Dál lea idja, ja nieidalatnja vuordá.

November 15, 2007

Duorastat skábmamánu 15. beaivi

Máilmmi buoremus jipmilbálvalus... In leat makkárge girkoolmmoš, in leat goassege atnán iežan risttalažžan, muhto odne lei báicce vuogas doppe čohkkát. Romssa duopmogirku lei čiŋahuvvon campy ivnniiguin, ja lei nu buorre áibmu. Homofiila báhppa sárdnidii, ledje apeallat, Kine Hellebust lávllui, olbmot geat hálide válde oaigatvuođa (mon in dan dahkan, dieđun), lei hui vuogas, ja go olmmái logai Arnulf Øverlanda divtta “Du må ikke sove” vulggii elektrisitehta álddagassan searvegotti čađa:

Du må ikke gå til ditt kjøpmannskap
og tenke på hvad der gir vinning og tap!
Du må ikke skylde på aker og fe
og at du har mer enn nok med det!

Du må ikke sitte trygt i ditt hjem
og si: Det er sørgelig, stakkars dem!
Du må ikke tåle så inderlig vel
den urett som ikke rammer dig selv!
Jeg roper med siste pust av min stemme:
Du har ikke lov til å gå der og glemme!

Ja maid dál, Girkočoahkkin? Maid dál? Leat go jo healban vealaheami? Leat go healban bákčasa? Morraša? Jipmilmeahttunvuođa? 72 milliuvnna jápmán sielu. Guhte galgá din mánáid beastit go eanan buollá? Dál leat dáivváhis galbmon násttit. Oaidnit lea maid beaivi buktá.

November 14, 2007

Gaskavahkku skábmamánu 14. beaivi

Odne lea demo! Riikkasaš girkočoahkkin lea dan áiggi meannudeame jus homofiila olbmot galget beassat girkkus bargat, ja dan oktavuođas lágidit Romssa homofiillaid searvvit markerema odne eahkedis. Mánu áiggi illá dusten homsefestiválii mannat, ja dál galggan demonstreret homofiillaid vuoigatvuođaid ovddas Romssa gávpotguovddážis. Áiggit rivdet.

Ja lean hui ilus ahte lean ollen na guhkás. Huomedan ahte bloggas orru leame beare váivves eallin mus, muhto ii hal leat nu seavdnjat go soaitá orrut. Anán ustibiid, sihke sámit ja homofiillat, čuovun oahpu ja dagan dan man galggan, nu ahte árgábeaivi ii leat duođaid nu bahá, muhto ii leat nu gelddolaš čállit diekkár juohkebeaivválaš dáhpáhusaid birra: Ahte álggus dahken na, ja dalle dahken na, ja dan maŋŋil dahken na. Liikon suige leat veaha drama queen, muhto ii oro nu mávssolaš ge muitalit juohkelágan trivielles diŋgga birra mu eallimis.

Muhto váivviidan eai leat giellásat. Lea duohta ahte mu sosiálalaš dilli ja oahppoeallin leat buorránan, anán ustibiid dál geaiguin sáhtán mannat olggos, geaiguin sáhtán borrat lønšša Universitehtas, ja oahpu ektui dagan dan man galggan, muhto dobddan aŋkke hui dávjá guorusvuođa. Váillahan lagasvuođa. Váillahan oaivila. In ane lagas ustiba, geasa sáhtán muitalit visot, logan hal Universitehtan, muhto in áibbas dieđe manin, manin hálidan boahtteáiggis šaddat, manin logan dan man logan, lea dego ealán integritehtakeahtes eallima. Dego in ieš ivdne iežan eallima, dego ealliman ii leat mon; lea guorus ja eahpepersuvnnalaš, ja lea munnje sihke moraš ja hástalus.

Muhto odne goit manan demui. Ja dasa illudan. Eallin ferte vuordit vel beaivvi. In leat nu girkkolaš olmmoš, muhto odne šaddá buorre veaha girkkus čohkkát. Oktavuođa dobdat. Ja dál viegan!

November 12, 2007

Mánnodat skábmamánu 12. beaivi

Bearjadaga deaivvadin fas Bártniin. Lei mu dieđun gámnan Facebookas, ja válddii doppe oktavuođa distaga jo. Oktavuohta suinna lea leahkán munnje buorrin, lean liikon suinna leaikkastallat; gulahalan suinna oalle buorágit, dat lea duohtavuohta, ja... in lean šaddan sutnje muitalit ahte in liiko bártniide. Ovdal bearjadaga. In lean rehkenastan suinna deaivvadit ge, muhto dál lei mu vuorru veaha stalkejuvvot. Lei Facebookas gámnnahan ahte meinejin bearjadaga konsertii Kaosis, ja bođii nai dohko. Lei veaha juhkan, ii lean nu ahte lei unohas ja nu, muhto ii lean šat nu diskreta go ovdal.

Álggus go bođii dearvvahii, ja láhttii dego livččii soaittáhat ahte leimme seamma konsearttas. Lei movttet ja hoalaime lunddolaččat, nugo ovdal. Lei hui siivui ja nu, vaikko oidnui ahte lei veaha juhkan; jearai mus beasai go munnje oastit juoidá, ja lei seamma hávski go lei leahkán olles áiggi dan rájen go suinna oahpasmuvven. Čuoččuime beare doppe konseartta guldaleame, ii lean doppe eará oahpesolommoš, go mon ledjen vuolgán dohko eivakto, ja son ii lean dieđun buktán ii geange, ja visot lei hui buorre; musihkka, miella, mojohalaime ja návddašeimme musihka, ja in jurddašange ahte lei juoga boastut, in hálidange jurddašit dan birra, lei nu hávski ja buorre, ja ledjen beare ilus.

De, konseartta loahpageažis (lei šaddan dalle oalle juhkan), gullen uttadahpi su jiena bealján lahka. Bárdni lei boahtán nu lahka ahte dobden su vuoiŋŋa vuovttain, ja na čuoččodettiin savkališgođii bealljásan. Álggus áibbas stirdon, ja in nahkan go čuožžut doppe, jietna lei nu lahka, dego livččii iežan oaivvi sinne, ja nu čuoččodettiin muitalii visot: Ahte lei diehtán ahte mon galgen dan konsertii, ahte lei boahtán mu dihte, ahte dobddai nu imaš lagasvuođa munnje, ahte mu nu hálidii ahte bávččagii, ahte lei ráhkásmuvvan, ahte ii nahkan heaitit jurddašit mu birra, ahte ii lean goassege nu ovdal dobdan, ahte lei sihkkar ja ahte visot nu hiebai, ahte lei nu riekta. Nu riekta.

Ja mon? Ledjen hálidan gullat jur daid sániid, ráhkisvuođa vásihit, ja go sánit bohte lei dego niehku, seammas hearvái ja issoras. Gullat diekkár sániid devddii váimmun liekkasvuođain, ja njuolga ovddosguvlui geahččame, joavku čuojaheame, njillen juohke sáni, juohke sáni, muhto... maid galgen bargat? In sus hálidan gullat daid sániid, ja vaikko lei hearvás lunta, vaikko dagai dan áibbas nugo ledjen niegadan, ii lean pushy, ii lean eannjehas, savkalii beare munnje nu siivožit sániid maid ledjen álo hálidan gullat, maid ii oktage lei munnje ovdal savkalan; vaikko... in sáhttán vuostáiváldit daid. Goktes sáhtten? Ii livčče vejolaš, livččii gielis joatkit gaskavuođa, beare dan dihte go egoista mus hálidii ráhkisvuođa.

Ja go konsearta nogai gessen su mielde olggos. Geahččalin sutnje čilget ahte in lean hálidan su fillet, ahte in lean dan ipmirdan, ahte lei nu hearvái ja livččii nu riekta, ahte nu ánssášii ráhkisvuođa, muhto ahte in sáhttán su ráhkistit, ahte in sáhttán bártni nie ráhkistit, ahte sutnje nu liikostin, ja ahte šállošin. Ja čilgedettiin oidnen Bártni muođu rievdame, álggus ipmirmeahttunvuohta, veahažiid mielde beahttu, ja go gergen čilgemis, gátnjalat golgame, jorgalii munnje sealggi ja manai. Geahččalin sutnje čuorvut, muhto ii šat jorgalan, váccii beare čiega birra ja jávkkai. Ja mon báhcen čierrut. In lean goassege jáhkkán ahte bárdni galggai mu oažžut gánjaldit ráhkisvuođa geažil, muhto lei nu váivi, ja Kaosa olgobealde čohkkádettiin garuhin iežan: Manin ferten leahkit diekkár freak, manin in sáhte leat dego earát, manin in sáhte leat dábálaš?

Ja go bohten siidii čállen sutnje guhkes dieđu Facebookas. Gurrejin sutnje iežan váimmu, muitalin sutnje juohkelágan jurdagiid, vuosehin sutnje mu duohta iešvuođa ja juohke vánisvuođa, ja čilgejin ahte olles váimmuin hálidin su mu ustibin, ahte son lei vuosttaš gean ledjen goassege gámnan, ahte lei hui sierra ja ahte in hálidan su mu eallimis jávkat. Muhto Bárdni ii leat vástidan. Lean geahččalin máŋgii sutnje čállit sihke Facebookas ja mobiltelefuvnnas, muhto ii gullo ii mihkkege, ja odne lea cealkán mu erii ustibin Facebookas. Mu ráhkisvuođaeallin lea nu skandála go oba sáhttá. In fuola su gean oaččun, ja in oaččo su gean fuolan.

Ja dál veaha balan. Midjas galgá mus šaddat? Midjas galgá dahkat ealliman eallinveara? Lea go nu ahte juohke olbmo eallimis lea gohčču? Lea go álo nu? Dahje gámnojit go nai guorus eallimat, eallimat main ii leat oaivil? Ja goktes diehtá olmmoš jus su eallin lea diekkár? Goktes diehtá olmmoš maid hálida, midjas lea su eallimis riekta? Huomedan ahte in dieđe vástádusa. In máhte vástidit ii ovttage dain gažaldagain. Lea suorggahahtti. Beare galbma ábi oaidnit. Beare galbma, alit áhpi.

November 09, 2007

Bearjadat skábmanánu 9. beaivi

Ja jápmimis láhppon:
Doalan go niibbi, vai leago
eará?
In hálidan go diehtit,
dadjalan,
ja bealjistan dávista amas hieibma:
Hic occultus occulto occisus est!
Hic occultus occulto occisus est!

Hálidin beare iežan
dobdat,
savkalan, ja dobddan
jápmima,
gielaheames salasteapmi,
jápmimis diehtemeahttun
ain,
aktonas
ain,
mon aenigma,
aenigma unserer Zeit,
unserer Zeit,
wir zusammen;
hálidan
nach Hause,
nach Hause,
savkalan,
ja jietna
jápmá.

Lea juovlamánu 17. beaivi,
ja maŋŋá lea
jávohisvuohta.

November 06, 2007

Distat skábmamánu 6. beaivi

Ledjen lávvardaga olgun. Huomedin ahte in šat sáhtán sinne čohkkát eivakto Immanuelain, ja go ožžon dieđu muhtun sámi nieiddas ahte lei sus feasta, vulgen dohko. Ii oro nu guhkkin eret mus, nu ahte ii lean nu lávki vuolgit, ja jurddašin ahte goit sáhtálin vuolgit ovdafestii, ja de oaidnit jus gillejin gávpogii mannat. Ovdafeasta ii leat nu stuorra muitalus, eai lean nu galle olbmo go máŋgasat ledje vuolgán Váhčirii Allahelgona Cupii, ja go olbmot vulge gávpogii vulgen mon nai. Nugo dábálaččat šattai Driv, ii doppege lean nu oalle dievva, ja šadden doppe hoallat bártniin guhte dobddai ovtta dain earáin. Hui hávskkes olmmoš ja nie, ja vaikko huomedin ahte dego munnje veaha vikkai, dagai dan hui várrugasat, nu ahte lei hávski beare suinna hoallat, in dárbbášan čolgadit su muhtui su doalažit eret.

Muhto dan man baicce lean huomedan lea ahte hállu olbmuid analyseret, ipmirdit olbmuid, hállu diehtit eanet olbmuid birra, lea nu nanus mus dan áiggi, ahte in huomet iešge ahte dagan dan. In ge duođaid hálit olbmuiguin oahpasmuvvat. In hálit sin oaiviliid gullat, ja diktit sin muitalit iežaset birra. Hálidan sin jurdagiid dissekreret, hálidan sin čiegusvuođaid, hálidan sin duohtavuođa oaidnit, ipmirdit, dárkkistit. Ja dan ii ivtte olmmoš beaivválaš ságastallama bokte. Ferte duogábeallai geahččat. Ja nu dagan. Álo ja stánitkeahtta. Ja nu lei dainna bártniin nai. Vaikko smáđáhkkásit suinna ságastin, in máhtán heaitit su viggat čoavdit, dego livččii čuolbma. Geahččalin su vuoiŋŋas haksit maid lei maŋimus háve borran, jus borgguhii, ja de smiehttat manin borgguhii, manin anii biktasiid maid anii, manin lei válljen jur dan vuoktamálle, manin vuolus geahčai go muitalii iežas duogáža birra, manin nu njávkkadii vuolaláse, manin sinne anii suorbmaváhcaid, manin ii moarssi atnán, maid lávii sotnabeivviid bargat go lei eivakto, masa hui liikui man ii hálidan ovttage diehtit, ja nu geahččalin dan bártni sivu sisa gávildit, nugo dagan dan áiggi, nugo dagan káfeas čohkkádettiin, nugo dagan logaldallamis, nugo dagan álo. Álo ja stánitkeahtta.

Dat midjas lea dainna ovdamunni lea ahte in leat šat nu udju go lean álo leahkán. Oainnán olbmuid eanet dego dutkanobjeavttaid go olbmuid, ja danin lea muhtunládje álkit singuin gulahallat; lea mahkáš prošeakta, ii leat persuvnnalaš, ja attán dalle alccesan lobi vuolidit veaha guarda. Muhto lean go rehálaš? In veahage. Dat man dajan, dajan juoga sivas. Jus muitalan juoidá persuvnnalaš iežan birra (muhto dávjámusat beare gielistan) lea dan dihte go hálidan juoidá olahit, hálidan oaidnit sin reakšuvnnaid, hálidan deaddit dan ja dan boalu ja oaidnit midjas geavvá, hálidan duođaid olbmuid čoavdit, hálidan sisa, dego hálidivččen juoidá sis suoládit, dego hálidivččen sis gámnat juoidá midjas mus váilu. Lea imaš. Jáhkán leat niegut. Go in ieš šat niegat, hálidan earáid bokte niegadit, hálidan sin eallimiid niehkun dahkat, hálidan gámnat eará máilmmi, eará beali, bealli man olmmoš dábálaččat nieguid sinne gámná, muhto man mon dál ferten eará sajis ohcat. Lea duddi.

Ja go smiehtan dan birra in leat makkárge flâneuse. Flâneuse han lea diekkár guhte beare observere, guhte oaidná ja govvida, muhto mon dat hálidan álo seaguhit áššiide. Hálidan leat mielde, hálidan váikkohit, hálidan... in dieđe... veahkehit, jáhkán. Juogaládje. Orru suige imaš, ii oro suige jáhkehahtti, muhto nu hálidan. Iežan vánisvuođas.

Odne ledjen fas Kaffebønnas. Lean doppe veaha čohkkán maŋimus áiggi. In hal sáhte juohke beaivi doppe dáivvástallat, orolin mielaheapmin, muhto odne fas doppe veaha čohkkájin, jugadin gáfe ja lohken girjji man lean lohkagoahtán. Olgobealde lei šlapci, olbmot hoahpuhallame meaddel, gosage, gosage, muhto lei okta guhte ii hoahpuhallan: Skovlálunttaš, lávka sealggis, dego 13 jagi boares, lei hillji váccášeame rukkorabdda mielde, ii orron áicame birrasa, dego iežas máilmmis váccášii rukkorabddas, konsentrereme nu ahte ii galgan gahččat, geahččame vuolus skuovaidasas, merrii, máilmmi olgobealde váccášeame, dego eallin lei juoga midjas ii sutnje guoskan, dego hálidii eallima maŋidit, dego lei lihkolaš jus beare beasai rukkorabddas váccášit, ráfis váccášit, skuovaidasas, merrii geahčadettiin, ja beare leahkit. Ja jus sáhtálin veahkehivččen su, muhto in diehtán goktes, maid sáhttá olmmoš bargat, ja lea go baicce mu ášši jus lunttaš hálida eallima olgobealde rukkorabddas váccášit? Manin álo galgá mu áššin? Mu duddi. Mu duohtatmeahttun duddi...

Ja go Driva lávvardateahket nogai dikten bártni mu čuovvut siidii. Dihten ahte munnje liikui, ahte mu hálidii, ja ahte in sáhtán fuolahit, muhto orui mu lahka, ii lean sutnje nu stuorra mohkki, ja makkár skáda sáhtálii leahkit? Ii lean rehálaš, dieđán, muhto lei nu buorre veaha bivnnutvuođa dobdat. Beare veaha, lávvardateahkeda. Ferte leat lohpi. Ja bárdni lei nu hearvái, jus bártniide liikolin hálidivččen jur diekkár irggi, ja go loahpas leimme uvssa olgobealde nierat ledje munnos ruoksat, ja ledjen nu giitevaš ahte diekkár olbmot gámnojit ahte measta hálidin su cummát, muhto in dan dieđun dahkan, adden sutnje beare buori ja stuorra moji ovdal hivástahtten ja vulgen sisa. Láseráiggis oidnen ahte bárdni čohkkái guhká beaŋkkas uvssa olgobealde ovdal čuožžilii ja jávkkii seavdnjadahkii, ja geahččalin sutnje savkalit seavdnjadaga čađa, ahte liikostin sutnje nai, ahte lei nu hearvái, ahte in lean hálidan su fillet, ahte beare nu šattai, ahte ii lean su sivva, ja ahte nu šállošin. Ledjen beare hálidan ustiba. Hálidan beare ustiba.

November 01, 2007

Duorastat skábmamánu 1. beaivi

Oainnán vuoras ránesvuovttat nissonolbmo stábagis blusain Máilmmi buoremusa boradeame ja gáfe juhkame ruškkes plastihkkagohpus. Oainnán nieidda alit skuovaiguin jur boahtán uvssaráiggi sisa, eahpesihkkarit birrasis geahččame. Oainnán nuorra eatni mobiltelefuvnnas hoallame mánáidvogdnnain váccidettiin. Oainnán mearrasámihápmásaš pára vázzime meaddel, nubbi guokte mehtera nuppi maŋŋá. Nisu váccidettiin borgguha. Oainnán boares, boares gállása lilla alpegáhpiriin. Buorastahttá oahpesolbmuid movttegaččat. Oainnán stuorra monumeantta guolasteddjiid gudnái. Lottit leat baikán miehtá su sydvestas. Oainnán nissonolbmo guhte gáhkkobiehki borrame vilppasta gáhkkohildui nuppi biehki jo hálideame. Oainnán skovlánuoraid boahtime, manname. Oainnán ráhkisvuođa pára, ja áhčči ja mánná geat eaba gulahala. Oainnán olbmá viggame olgunássiid áviissa vuogdit. Ii vuogdde ii ovttage. Gulan guokte nissonolbmo risttalašvuođa digáštallame. Nubbi lea adopterejuvvon. Nubbi ii leat. Ja gulan Stevena jiena. Stevena dobduičuohcci jietna... birastahttá gaittin... Meat Is Murder. Eai leat máidnasat, lea duohtavuohta... dál...!

In dieđe lea go ođđa prošeakta, muhto geasuha mu. Danne čohkkát. Čohkkán Kaffebønna-káfeas, ođđaáigásaš gáfebáiki Romssa torgas. Danne oainnán Torga, olbmuid, bussiid, ja dobeal lobus oainnán lásiid čađa njuolga sisa Tromsø bakeriijii, dábálaš árbevirolaš konditoriija. Danne lea visot. Gávpotnuorat ja hipsterat min bealde, boares penšunisttat ja skovlámánát dobealde, ja olgobealde gávpot, máilbmi, eallin. Liikon danne čohkkát. Liikon gávpoga studeret. Liikon hukset muitalusaid olbmuide geaid oainnán. Ja min bealde čuojahit The Smiths. “Meat Is Murder”, olles skearru. In dieđe makkár musihkka dobealde lea, dahje jus oba lea musihkka, muhto jur dál in beroš; válljen The Smiths Máilmmi buoremusa ovdal juohke beaivi.

Vulgen vuolus dihke jur maŋŋil go logaldallan lei geargan, ja lean dál čohkkán guhká. In hálit vuolgit. Danne oainnán olbmuid eallimiid smávva dáhpáhusaid. Oainnán beaivválaš mojiid ja mohkiid. Oainnán hoahpu, ráfi ja joavdelašvuođa, ja šlakkan gaittin stuorra gáfegohpus. Ja manin? In jur dieđe. Lean ieš dan imaštallan. Manin dárbbášan dan? Manin geasuha flâneuravuohta mu nu? Lea go dan dihte go iežan eallin lea nu oba guorus ahte ferten earáid bokte eallit? Dan dihte go hálidan iežan healbat? Danin čohkkán eivákto gáfebáikkis olbmuid guovlladeame? Danin stalken amas olbmo gitta uksii? Guorusvuođa dihte? Báhtareami dihte?

Lean smiehttan dan birra nai. Dieđun. Ja guorusvuohta iežan eallimis sáhttá leat buorre čilgehus. Iešvuohta sáhttá leat nubbi čilgehus. Lean álo leahkán veaha imaš. Jurddašanvuohki, fuolat ja miella eai leat álo leahkán nugo earáin. Dan dieđán ieš. Muhto dál... Dál in álo ipmir iešge iežan. Soaitá leat hormonat, soaitá leat nuorravuohta rávisvuođain doarrame, ii leat buorre diehtit, muhto go divttán jurdagiid golgat bohtet imašvuođat maid in dobdda ja in dieđe gonnes leat vuolgán. Muhtomin suorggahan iežan. Ja muhtunládje sivahalan daid nieguid. Lean dadjan dan nu máŋgii, dieđán, muhto maŋŋil go heiten niegadeamis ihku leat jurdagat rievdan. Ii leat álki čilget. Muhtunládje lean seamma go álo, muhtunládje eará olmmožin. Iđđedis go gohccán vealan nieguid ohcaleame. Guhká. Maid lean niegadan? Lean go oba niegadan? Ja in goassege gámnna nieguidan. Jáhkán dat vaikkuha mu eanet vel go hálidan mieđihit. In leat hálidan hoallat dan birra, in leat hálidan smiehttat dan birra, muhto jus galggan iežainan fas gámnnadit...? Ja in ipmir manin jearan. In dieđe vástádusa. In ollugen. Muhto odne lei buorre Kaffebønnas čohkkát. Nu buorre. Muhtomin beare veaha buorrevuohta eallimis dohkke. This is the final stand of all I am. Please keep me in mind. Please keep me in mind.