December 17, 2007

Mánnodat juovlamánu 17. beaivi

Last night I dreamt that somebody loved me. Ja ii lean niehku. Lean mon, ja mu vuoiŋŋastat. Ráhkis, Steven; in dieđe goktes galggan čilget. Lean dobdan albma gieđaid fátmmasteami. Lea imaš ja hearvái. Ja dál lea vuolgán. Odne iđđedis 08.00 vulggii girdi Romssa girdišiljus, ja girdis čohkkái son guhte lea šaddan mu moarsin. Čuvvon su girdái, čužžon su olis gate’as vuordime, ja ovdal vulggii cummestin su niera ja baksamiid, lei sálti ja linis, ja “lean nu ráhkis” geardduhuvvui litna baksamiin, ledje mojit ja gatnjalat, ja eanan jorragođii.

Ja dál čohkkán fas lanjas. Lean nu lihkolaš ahte čierun. Lean nu lihkolaš ahte illá nagan čohkkát. Vuolggán odne siidii vanccain diibmu 16.00. Lean hoahpus, muhto fertejin veahá čállit ovdal vuolggán. Muitalit. Muitalit ahte máilbmi lea šattolaš báikin šaddan. Muitalit ahte vuosttaš mánná lea bestojuvvon.

Ja dál ferten páhkket ja vuolgit. Muitalan eanet go lean boahtán siidii. Mii eallit ipmašiid áiggis, ja dál lea imaš šaddagoahtán nai mu eallimis...

December 13, 2007

Duorastat juovlamánu 13. beaivi

Odne biddjojuvvui bargu johtui. Ii lean plánejuvvon, beare šattai nu. Ledjen girjerámbuvrras ohcame girjji man ledjen jurddašan eadnái oastit juovllaide, ja scannedettiin girjeselggiid stánidii suorbma uttadahpi girjái: “Does God Play Dice?” Bustávvat bohte njeaiga muhtui, válden girjji olggos ja isken covera. Čálli namma lei Ian Stewart, englándalaš universitehta matematihkaprofessor. Duogábealde čuoččui ahte lei girji kaosteoriija birra, ja logadettiin stirddui várra. Lei go vuorbi? Lei go spiehkas? Leigo oktage bidjan girjji dohko munnje? Leigo oktage mu čuovvuleame? Jorggihin ja gehččen birra, muhto ii oktage orron spionereme. Lei dieđun jallas jurdda.

Dedden girjji gieđas. Lei mearka. Mearka ahte galgen juoidá dahkat dainna. Mearka ahte galgen álggahit barggu man birra lean nu ollu jurddašan. Láhppon mánáid bestejeaddji. Son guhte gádju máilmmi vártnuhis sieluid ovdal gahččet rukkorabdda badjel. Jus smiehttá albmaládje dan birra lea dieđun jallodat, muhto in hálidan logifiseret. Hálidin dan oaidnit vuorbin, ahte lei oidnojuvvon, ja ahte ii lean mu bargu vuosttaldit, go skeŋkejuvvojin vejolašvuođa gohčun čuovvulit. Vulgen kássii, máksen ja bivden bargi páhkket dan attáldahkan.

Bussemátkkis ledjen ráfeheapme. Lei go riekta dan dahkat? Lei go duođaid mu ášši váikkuhit máilmmi ortnega? Gahppen olggos Utsiktenis. Lei seavdnjat ja muohta lei gahččame. Juohke láseráiggis stuorra blokk-kompleksas oidnojit čuovga juovlanásttit ja gintalat. Nakata ásodagas lei nai čuovga. Várrugasat vázzen bajás luohká Nakata láseráiggiid meaddel. Ii oidnon ii mihkkege, muhto lei čuovga. Fertii leat siiddas. Go ledjen lásiid meattildan ja ledjen sihkkar ahte ii lean oaidnán mu, vázzen várrugas lávkkiiguin Nakata tráhpa lusa. Bidjen busse páhkkejuvvon girjjiin tráhpa nala ja skoalkkehin uvssa.

Go Nakata bođii olggos čohkkájin čihkosis fásta sajistan. Álggus ii orron ipmirdeame, geahčai veahá birra, ovdal oinnii busse uvssa ovddas tráhpas. Páhkkii ledjen čállán “Imaš ustibis”. Nakata válddii páhka olggos busses ja iskkai dan. Measta huometmeahttun rievddai muohtu, ja vuosttaš háve oidnen juoidá man atnen modjin Nakata baksamiin. Geahčai birrasis oktii vel, ovdal jorgalii, manai sisa ja davkkai uvssa. Olmmošsohkii ii lean suige guhkimus lávki, muhto munnje lei magiija.

Ja dál čohkkán fas hybelis. Oaivvis dievva jurdagat. Muhtunládje ii leat gažaldat lei go riekta, muhto lei go dárbu? In dobdda Nakata. Lean dieđun oaivvis reiden gova sus, muhto dat leat eanas fantasiijat. Soaittán jáhkkit ahte Nakata lea olmmoš guhte ii oaččo juovlaattáldaga geasge, muhto duohtavuođas soaitá atnit fulkkiid ja ustibiid dievva, muhto ahte in leat oaidnán daid, dahje ahte eai soaitte orrut jur Romssas.

Dobddiidan ahte in dieđe dárbbaša go Nakata anonymes juovlaattáldaga, muhto jurddašan ahte ii hal sáhte vahágahttit. Jus livččii nu ahte oažžu dievva attáldagaid, na okej, dalle han lea vaikko hávski oažžut eanet, muhto jus livččii áidna attáldat man oažžu... dalle lean suige bidjan johtui proseassa midjas sáhtálii rievdadit olbmo eallima. In daja ahte dagalii dan, muhto ahte sáhtálii dan dahkat. Lea hearvás jurdda. Ahte Nakata dobdagoahtá ahte soamis oaidná su, ahte soamis soaitá ipmirdit, ahte soamis máhttá gámnnahit máilmmi fálskavuođa ja nuollat dan álásin. Ja jus okta ipmirda; manin eai máŋgasat? Ja Nakata, guhte lea eallima atnán iežas láhppon ja ipmirmeahttumin olbmuide... oskugoahtá...

Ja ieš... illudan. Iđit diibmu 20.10 seaivvuha Nieida Romssa girješilljui. Dálle lean doppe su vuordime. Lean jur oanehaččat suinna hoallan, lea veahá eksámenbalus, muhto orru illudeame seamma ollu go mon. Lea dego ođđa ja amas máilbmi, lean veahá balus nai, muhto go ihttábeaivi boahtá in leat šat balus, muhto ilus. Dan lohpidan alccesan. Ja muđui in galgga iđit bargat in maidige. Oađđit guhká, veahá čorget ja bassat, ja muđui beare vuordit. Vuordit ja illudit.

December 11, 2007

Distat juovlamánu 11. beaivi

Go oahppu lea nohkan ii leat beare dilli oasistit, lea nai dilli smiehttat. Go odne dolken oasisteamis, čohkkedin Kaffebønnái. A catcher in the rye. Láhppon mánáid bestejeaddji. Olbmot doapmame dohko deike Torga rastá stuorra bussiiguin. Adveanta. Juovllat. Máŋga láhppon máná nemesis. Juovllat leat nai iešsorbmemiid allabassi. Juovllain leat eanet olbmot geat válljejit eallimiiddiset loahpahit go makkárge eará áigodat jagis. Go beare oaidná juovllaid ilu, iige beasa ieš dan vásihit, nanosmahtto bávččas. Eanas olbmot eai jurddaš dan birra ahte juohke háve go gárvodit čáppa biktasiiguin ja mannet juovlaborddiide, juohke háve go vázzet siidii stuorra bussiiguin dievva biepmuin ja attáldagaiguin adveanttas, soitet soapmása aktonasvuođa vel eanet čuovggahit. In oaivvil ahte olbmot eai galgga leat ilus juovllain, ahte eai galgga ávvudit juovllaid, dagan ieš dan dieđun; muhto hálidan dan beali nai oaidnit, ja viggat ipmirdit.

Maid sáhttá dainna bargat lea eará gažaldat. Maid dagalii Holden Caulfield? Dagalii go duođaid juoidá? In dieđe goktes galggan dulkot girjji loahpa. Vuollána go Holden? Gámná go loahpas saji etablissementtas? Lea go veadjemeahttun duohtavuođas leahkit a catcher in the rye? Fillen go beare iežan nuorravuođa románttalaš jurdagiiguin? Galggalin go leahkit eanet realistan? Dobddiidit ahte eallin ii sáhte leat álo vuoiggalaš? Dohkkehit ahte máilbmi liiko muhtun olbmuide buoret go earáide? Jurddašit ahte lea váivi, muhto ahte beare lea nu? Galggalin go vuollánit?

Galggalin suige, muhto in hálit. Hálidan bisuhit dan prošeaktan: Láhppon mánáid bestejeaddji. Hálidan oskut. Lean geatnegahtton. Alddan.

December 09, 2007

Sotnabeaivi juovlamánu 9. beaivi

Ja dál lea luopmu. Dál ii leat go vuordit. Imaš lea ahte nu váillahan su. Illá su dobddan, ja ii leat lahkage nu ahte lea mu, ahte sáhtán dadjat ahte gullá munnje, muhto váillahan su aŋkke. Imaš ja measta issoras. Suorggahahtti man čadnon sáhttá šaddat olbmui oanehis áiggis. Ja in hal dieđe maid galggan vahku ovddosguvlui bargat vuorddidettiin. Oasistit suige? Mannat museaide? Geahččat seaidnái ja dájáskit? Ferten dieđun oastit juovlaattáldagaid, dan in leat dahkan, nu ahte dat han livččii áigegollu. Muđui han ferten suige beare luomostallat.

Ja idja lea ain mu verdde, muhto dál lea earálágan. In deavdde ija váivviin ja eahpesihkkarvuođain, in šat bala nahkáriin, dál illudan: Illudan nohkkat, illudan niegadit, illudan gohccát ođđa jurdagiidda maid niegut leat buktán. Ii leat nu ahte juohke diŋga mu eallimis lea uttadahpi šaddan nu beare fine and dandy, muhto ráfi man dál dobbdan lea oalle buorre. Ráfihisvuohta lea mus eallán nu guhká; dál lea buorre ahte sivvu beassá vuoiŋŋastit, ahte eai leat nu máŋga sevdnjes čiega juohke sajis, ja ahte beasan alccesan veahá liikostit, ahte beasan doaivut ja niegadit, ahte dobddan ahte eallimis lea juoga... juoga man in sáhte čilget, muhto midjas lea dehálaš ja dahká ealliman álkit... álkit ja buoret go ovdal lei... Muhto dieđun balan nai. Nieida lea ožžon nu olu fámu oanehis áiggis, lea addán munnje nu olu man sáhttá nu álkit fas suoládit jus hálida. Muhto in galgga dan birra nu olu smiehttat. Hálidan leat ilus. Ealán hearvásvuođas dál, ja ihttábeaivvi mielde ferte beare boahtit maid boađálii.

Ja sivvan dasa ahte lean dál gohccáme ii leat ráfihisvuohta midjas lea ovdal dahkan ijaid sihke mu buoremus ustibin ja bahámus vašálažžan. Ledjen ikte nu váiban eksámena maŋŋil ahte lean odne oađđán olles beaivvi, ja dál in leat váibbas. Muhto eksámen manai buorágit, nu ahte dál lean čađahan iežan vuosttaš semestera studeantan, ja lean reiddas ođđa hástalusaide! Buorre dobdu! Eksámena birra ii leat goit nu ollu dadjat, eai leat nu gelddolaš ságat. Eksáminatorat jerre eanas semesterbarggun birra, ja birgejin dan mađe buorágit ahte lean ieš duhtavaš. Dat han lea deháleamos nai. Ja idja lea ain mu imaš ustit, ja vaikko lea earálágan lea seammalágan nai. Ságat eai leat nohkan. Ságat eai noga.

December 05, 2007

Gaskavahkku juovlamánu 5. beaivi

Nieida boahtá! Nieida lea boahtime Romsii! Letne jur geargan telefuvnnas hoallamis, ja beare mearriduvvui! Mon hálidan dan, son hálida dan, leat sihkkarit duhát siva manin ii leat viissis nie ruvva gaskavuođa ovddidit, muhto what the hell? In hálit vuordit, in hálit smiehttat, hálidan visot! Dál! Vaikko ikte!

Ja son dobdá dan seamma. Manin galge vuordit? Manin galge biddjon minstara čuovvut? Ii go olmmoš galgga dahkat dan man váibmu bivdá? Ii go dat leat álo riekta? Duohtavuohta ja eaktivuohta, eai go dat leat deháleamos, go goabbat hálidit dan seamma? Letne goit girdebilleahtaid jo diŋgon, dagaime dan eskke ovttas neahta ja telefuvnna bokte. Nieidda maŋimus eksámen lea 14. beaivvi, ja dalle boahtá. Galgá leahkit mus golbma ija, ja nu illudan ahte illá nagan vuoigŋat. Iđit ferten siidii riŋget ja čilget ahte in sáhte liikká siidii boahtit ovdal 17. beaivvi. In dieđe jur maid galggan dadjat, muhto ii oro jur dál nu dehálaš. Muhto dál manin seŋgii. Nahkárat eai ihkin boađále, dan dieđán, muhto hálidan dobddu beare seastit. Sukksukksukk...!

December 04, 2007

Distat juovlamánu 4. beaivi

Eallin lea niehkun šaddan... Lean nu dievva ja lihkolaš, nu duhtavaš ja aŋkke nu ollu vuordámušaid anán. Lean telefuvnnas hoallan Nieiddain dál juohke beaivvi, ja lea nu hearvái ahte ii leat vejolaš čilget. Aktonasvuohta lea dego bahás niehku, dál beare buollá telefuvdna mu gieđain, hálidan beare suinna hoallat, sutnje sms’et, komplimenttaid lonohallat, ja jus lean beaivet universitehtas, nugo ikte ja odne, doaman siidii, dan dihte go hálidan oažžut vejolašvuođa suinna leahkit eivakto, beare son, mon ja guokte telefuvnna.

Dál beare vuorddán hiebanas áiggi riŋgestit. Ja dan botta logan. In leat healban eksámena, vaikko in nu olu čále dan birra. Inge šat nu bala das go ovdal. Lean ráfis. Ávus. Doaivagis. Olgun lea buolaš ja dálvi. Áibmu áibbas jaskat. Dego dieđálii. Ja go nahkárat bohtet, bohtet nai niegut. In leat fas Nakata birra niegadan, muhto in beroš. Leat boahtán juohke ija, iešguđetlágan niegut, ja go gohccán dobddan buorrevuođa man ledjen áibbas healban. Moadde beaivvi mielde lean eará olmmoš. Lean beare nu giitevaš, nu giitevaš.

December 01, 2007

Lávvardat juovlamánu 1. beaivi

Oh, mon! Oh, jipmilat, riehttásat, seammaláganat! Mii eallit ipmašiid áiggis... Raddi ii šat gease váimmu. Nieida lea munnje riŋgen...! In vuolgán ikte olggos, go ledjen nu váiban eksámena geažil. Lei geassán mus nu olu, nu ahte vulgen árrat seŋgii ja nohkken uttadahpi. De, sullii beal guovttis, bovttii telefuvdna mu. Ja go oidnen displaya nu suorganin ahte illá duostan vástidit. Lei son! Juohkelágan jurdagat vulge oaivvi čađa. Meinii go bealkit dan dihte go lean stalken su Gaysiras? Lei go moarsi gámnan ja galggai munnje muitalit man ávus lei? Riŋgii go beare ruskkaid hoalažit, ipmirkeahttá ahte váimmustan lei guođđán ráiggi? Huomedin juohkelágan issoras sivaid manin in galgan vástidit, muhto maŋimusat vuittii dihtomielalašvuohta. Ja go vástidin čierui Nieida dogeažis.

In dieđe man guhká ádjánii ovdal jietnadii vuosttaš sáni, munnje orui eaidi, el-fápmu njalddii goroda čađa, dego ravkasa mielde jávke nahkárat, panihkkas geahččalin su čilgehit midjas lei geavvan, čierui ja čierui, ja go sánit viimmat bohte, lei dego iežan pulsa gullat. Nieida lei dahkan jur dan man mon ledjen alccesan lohpidan ahte in galgan dahkat: Juhkanvuođas čierrut telefuvnnas, nuoladit álásin, dobddastit... duohtavuođa, áibbašeami, nieguid... Ja mu geažis golggadišgohte nai gatnjalat; nu seammaláganat, balut, sávaldagat, hálut, vártnuhisvuohta, ja Nieida muitalettiin ii heaitán čierrumis, ja gullen iežan jiena savkaleame “muhto nu lea muinna nai, nu dobddan mon nai”, ja de jávohisvuohta. Ja jávohisvuođa maŋŋil bođii visot.

Ja go fas nohkken bođii Nakata munnje niegus. Ja muittán visot. Leimme museas, ja Nakata láidestii mu lanjas latnjii. Lei musea mu eallimis, miehtá vuosehuvvojit muittut, lásiid siskkobealde, jienaid bokte, ledje interaktiivvalaš dihtorprográmmat ealliman birra, ja juohke sajis oidnen dahkamušaid ja vásáhusaid. Áimmus lei vuosttaš skovlábeaivvi hádja, stuorra montera sinne oidnen mu vuosttaš cummá (lei mánáidskovllás, ja dieđun bárdni), seainnis gullui edno jietna go midjiide bođii juovlastállun, doppe lei jáhkka man ožžon 13-jagi riegádanbeaivái ja masa nu ledjen liikon, doppe lei bárdni guhte mu lávii nuoraidskovllás hárdit, doppe lei colalásku mas juhken buolleviinni vuosttaš háve go bihkkaluvven, mu vuosttaš albma ráhkisvuohta (gean suoli ráhkistin olles joatkkaskovllá čađa), juohke sajis muittut, ja Nakata mu láidestii sániid haga, váccii beare mu ovddabealde nugo láve, gieđat sealggis, lanjas latnjii, gitta bođiime guhkes manahahkii. Manahagas lei seavdnjat, ii makkárge čuovga, makkárge láse; guhkes álás manahat, beare dobealde bođii čuovga rabas uvssas. Orui leame uksa ođđa latnjii, geahččalin oaidnit midjas doppe lei, muhto Nakata váccii nu njozet ja manahat lei nu baski ahte in beassan meaddel, oidnen ahte uvssa badjel lei juoga čállojuvvon, muhto in oaidnán midjas lei dan dihte go lei nu seavdnjat, ja ean orron boahtime lagabui uksii, uksa dego guhkkánii juohke lávkki mielde, ja de gohccájin.

Ja dál čohkkán nugo dábálaččat lanjas, láseráiggi olggos geahččame. Lea lávvardat ovdalgaskabeaivi. Máilbmi nu ipmirmeahttun. Lean čađat lihkolaš. Makkár báikái lean boahtán, makkár guvlui, makkár oassái máilmmis?

November 28, 2007

Gaskavahkku skábmamánu 28. beaivi

Bargubargubargu...! Lea lossat gámnat rivttes sániid, diehtit makkár oainnu galggan válljet, maid galggan deattuhit, lea obage lossat diehtit maid galggan čállit. Muhto čálán. Geahččalan goit. Vearrámus lea goitge su ipmirdit. Eveline. Manin dahká dan man dahká? Jus eallin lea nu váivi, manin ii dohppes vejolašvuođa ođđa eallima oažžut? Lea go dan dihte go ballá? Dan dihte go aŋkke dobdá ovddasvástádusa dálá eallimii, áhččái ja vehkii? Vai lea go beare dan dihte go lea jalla? Ja jus mahkáš ballá; mas de ballá? Eahpesihkkarvuođas? Varasvuođas? Earáin? Alddis? Visot vejolašvuođaid ja visot gažaldagaid vikkan seaguhit čállosii, dárkkistit juohke viŋkila, muhto in dieđe lihkostuvvo go. Lea Eveline duođaid nu máŋggalágan, vai lea go beare hui, hui eaŋkil? Status quo. Járnon oadjebasvuohta. Ealli jámeguš. Ihpil.

Ja bearjadaga galgá sisa. Ferte beare mannat, muhto lea lossat jur dál. Árvideamis ferten duorastatija čohkkát gitta iđidii dainna. Muhto de lea buorrelihkus olles vahku boahtte eksámenii, njálmmálažžii, ja de lea luopmu! Aŋkke lea lohtu ahte loahppa mahkáš oidno. Merken dan jo kalendarii: Juovlamánu 7. beaivi, siidii áhččái ja eadnái. Vuosttaš háve go illudan beassat bassat juovllaide.

November 25, 2007

Sotnabeaivi skábmamánu 25. beaivi

Lean albmaládje dobdagoahtán eksámena čavgestaga. Logaldallamat leat nohkan, ja dál ii leat go eksamenat smiđđa studeantta mielas. Ja buorre lea beassat bargat noveallaanalysain ja ballat ex.phil.-njálmmálaččas; dalle in dárbbaš juohkelágan váivviiguin bieđđat, in dárbbaš vuodjut eallima čiekŋaleamos bodnái, in dárbbaš vánisvuođa ja roasu máisttašit, sáhtán beare danne čohkkát jurddašaddame goktes áigeperspektiiva doaibmá James Joyce “Eveline”-noveallas. Goktes Joyce áiggi bonjasta smávva dáhpáhusaid mielde, goktes birrasa smávva jienat ja hájat stivrejit Eveline jurdagiid, stream-of-consciousness, goktes dainnaládje govvida su máŋggaláganvuođa, eahpesihkkarvuođa, iešvuođa, goktes speadjalastá olbmomiela roaŋkkasvuođa, ahte miella lea labyrinta, ja ahte ii mihkkege leat sihkkar, ii mihkkege leat; sihkkar.

Ja mon beasan dál stivret iežan jurdagiid su guvlui. Eveline. Eveline, guhte lea 19-jagát irlándalaš nieida rávisvuođa álggus, guhte vártnuhisvuođa geažil lea mearridan lávket ođđa eallimii, máilbmái, ráhkisvuhtii, muhto guhte lávkkis huomeda máilmmi amasin, ođđa eallima suorggahahtti, guhte ballagoahtá amasvuođas, seavdnjatvuođas, eahpesihkkarvuođas, guhte ii duostta eallima rievdadit go áigi bohtá, guhte vállje orrut. Eveline, 19-jagát nieida guhte ballá eallimis. Eallimis lea dievva ironiija, iigo bi? Illá sáhtán vuordit Eveline miela guorahallat. Jus oaččun A goit dieđán ahte lea mu eallimis nai doaivu. So rattle my bones all over the stones, together we lie, together we pray.

Ja muđui: Juovlabordi lei buorre, ledje ollu olbmot, ja eallin ii leat nu vearrái go muhtomin liikon čuoččuhit. Anán ustibiid, lea čuovga nai mu eallimis, ja juovlabordi lei suohtas dilli. Áidna lei ahte muhtun hummá lei huomedan reidet olbmuide dahkamušaid. Ieš galgen “gámnat olbmo geainna ovdanbuvttát juoidá”. Man in dieđun bargan. Maid galggalin bargat? Ja geainna? In gierdda diekkáriid, lean beare udju, ja olles eahkeda ballen ahte soamis galggai mu bágget čuožžut stovllá nalde ja lávlut “So This Is Christmas”, dahje juoga nie absurda. Eai go olbmot sáhte ipmirdit ahte diekkár stohkosat eai leat juohkehažžii? Diktit olbmuid nie váibmu čoddagis vázzit olles eahkeda ii leat hávski.

Muhto dál ferten máhccat Evelinii. All the seas of the world tumbled about her heart. Ja idja nu nuorra, nu nuorra.

November 23, 2007

Bearjadat skábmamánu 23. beaivi

Lean veahá vuollánan Nieidda ektui. Lean geahččalan oktavuođa ovddádallat, muhto ii oro lihkostuvvame nu buorágit. Muhto in leat ieš leahkán nu beare njuolga. Lean muhtunládje dego mohkohallan, ja beare hui várrugasat addán sutnje muhtomin vejolašvuođa ipmirdit ahte liikon sutnje. Ii oktage liiko iežas oaivvi bidjat čuohppamii. In dieđe lea go ipmirdan, soaitá, muhto lea eahpevissisvuohta midjas lea nu váttis, ja dál orru gaittin nu galbmon.

Geahččalin ikte sutnje sáddet movttegis dieđu Gaysiras, ja vástádus... in dieđe... Ii oro mu hálideame. Ledjen suige sutnje beare suohtastallan. Ferten dan dobddiidit ja dohkkehit. Ii leat munnje maidige lohpidan, ii leat munnje makkárge geatnegasvuohta, lea iežan sivva ahte dobddan dan man dobddan, ja ahte son ii dobdda seammaládje... na, nu lea eallin... Dan ferten mon oahppat nu go gaittin earát dan máilmmis. Lea beare ahte dobddu man dál anán, vaikko dieđán ahte ii leat veaháge sierra dobdu, ahte máŋgasat dobdet dan seamma juohke beaivvi, juohke sekundda, orru nu varas ja sierra; dego livččen áidna. Ja lean jur dál nu aktonas. Lean ieš láhppon mánná; gaittin máilmmi olbmot leat čadnon oktii oaidnemeahttumis báttiiguin, dego guhkes ráidu giehtalaga, ja mon olggobealde. Nu lea máilbmi láhppon máná čalmmiid sinne. Ja ahte dieđán dan, ahte ipmirdan daid dobdduid, ahte ieš daid máisttán, dahká ahte livččen min vástádus, ahte duođaid livččen a catcher in the rye, jus beare nagalin gievrut, jus beare birgen, jus gámnnan vuogi, jus šattalin sunin gean hálidan šaddat.

Ja dál lea Poshy fas dáhkan saji mu eallimis. In leat su birra jurddašan guhkes áiggi, ja go lean su oaidnán in leat beroštan, platinadohkká, muhto odne... Odne oidnen su logaldallamis, čohkkái veahá mu ovddabealde, ja huomedin vuosttaš geardde guhkes áigái ahte lei doppe fas... ahte geasuhii... Čohkkájin beare su niskki geahččame, čuovvume su lihkastagaid, álás liikki máisttu birra jurddašeame, ja go logaldallan nogai sihkkarasten ahte bohten su maŋŋái tráhpas, ja anii fas seamma bovssaid go vuosttaš háve go oidnen su, dalle semesterálggus, veahá baggyes bovssat ja baskkes báidi, ja dál, odne eahkedis, lea Poshy fas mu fantasiijanieida.

Lean huomedan ahte seksualitehtan rievdá dili mielde. Mu vuosttaš prioritehta lea beassat ráhkisvuođa dobdat, beassat vásihit lagasvuođa olbmuin gean ráhkistan. Livččii niehku, ja go lean diekkár dilis ahte orru jáhkehahtti ahte soaittálin oažžut moarssi, leat mu fantasiijat beare čietŋalis dobddut ja lagasvuohta, sexa lea dieđun nai mielde govas, muhto ii leat váldoášši; dalle smiehtan diekkáriid birra go giehtalaga vázzit siidii maŋŋil go letne káfeas fitnan, čohkkát bálddalaga beaŋkkas Báhpajávregáttis ja beare geahččat lottiid ja olbmuid vázzime meaddel, sallalaga veallat seaŋggas filmma geahččame. Diekkár fiinna ja dobduičuohcci fantasiijat leat.

Muhto go in oainne diekkár vejolašvuođa, go ii leat šat guhtege gean oainnán jáhkehahttis moarseábnnasin, leat fantasiijat eanet dego čielga sexafantasiijat. Ja go Poshy neaktá váldorolla mu fantasiijain, ii leat go sexa birra sáhka. In hálit Poshiin giehtalaga vázzit jávregáttis, in hálit suinna vuolgit kinui ja káfeii; hálidan baicce su oaidnit álásin, hálidan su máistit ja dobdat, hálidan su jienaid gullat go oažžu orgasmma, hálidan su cáhkadettiin geardduhit mu nama, hálidan oaidnit su goroda oaččihimus sodjalit. Ii leat ráhkisvuohta, muhto go ráhkisvuohta ii leat alternatiiva váldá sexa saji lávddis. Poshy’s back.

Mearkkaša go ahte lean lihkkoheapmi? Go sexa dobdduidan sevnnjodahttá? Jáhkán lea mearkan dasa ahte muinna ii geava nu buorágit jur dál. Doaivva man ožžon Homsø-festivála ja Nieidda-ija maŋŋil lea šovkkodišgoahtán. Dál lean muhtunládje máhccán álgui. Muhto nu vuollin in leat, beare gámnnahan dan. Nieida soaitá mus jávkan, muhto ii mearkkaš ahte eallin nohká. Iđit lea sámi juovlabordi, ja vaikko in leat jur dál stuorimus feastármielas lean dohko jo dieđihan, nu ahte vuolggán gal. Miella gal buorrána, ja odne fertejit duttálaš Poshy-fantasiijat ja vuoiŋŋalaš aktonasvuohta beare dohkket.

November 20, 2007

Distat skábmamánu 20. beaivi

Son guhte biebmá áidna ustibis bussábiepmuin. Son guhte čohkká kinofoajeačiegas girjji lohkame filmmaid ovdal. Son guhte váldá oahpu ja ii dieđe manin. Son guhte vázzá rukkorabdda mielde eallima vihpadeažžat. Son guhte Google Earth bokte lea oahpasmuvvan visot Manhattena gáhtaiguin. Son guhte čohkkestallá birccuid máilmmi ipmirmeahttunvuođa ipmirdeažžat. Son guhte diehtá visot Miles Davisa birra, muhto ii leat goassege cummástallan. Birth of the Uncool. Dat geat eai gulahala máilmmi fálskkes vugiiguin. Dat geat odne gánjaldit jávohisvuođas. Mu verddet. Mu vuorbi ja olleslašvuohta.

Lean jur geargan lohkamis J.D. Salingera The Catcher in the Rye, ja Holden Caulfielda birra lohkat lea muhtomin dego geahččat iežan čalmmiid duohkái. Mon dobddan su. Ja son dobdá mu. Mu áidna fuolla lea dat: Leahkit son guhte beastá rukkorabdda sieluid, son guhte gádju máilmmi láhppon mánáid ovdal gahččet merrii. Vearjjohis vurbbiid várjaleaddji. Lean ovdal dan dadjan, muhto dál ipmirdan buoret. Hálidan leat eahpádusaid bealušteaddji. In jur dál dieđe goktes sáhtán dan dahkat buoremussan, makkár vuohki munnje hiehpá, ii soaitte leat sosiálabargin šaddat, muhto vuohki ferte gámnot munnje nai. Ferte leat munnje nai vejolaš bestejeaddjin šaddat. Muhto álggus ferten iežan beastit.

Ii leat dieđun álkimus bargu, dat ge. Muhto dál lea Immanuel vuolgán eará gieđaide, ja semestera loahppa oidno guhkimus rabddas. Muđui ferte ealliman beare iežas dikšut go áigi boahtá. In dieđe maid galggan dahkat Nieiddain. In dieđe maid galggan dahkat Bártniin. In dieđe jus galggalin oba ge dahkat juoidá. Buoremus soaitá leat beare vuordit. Oaidnit. Jáhkán mon ferten oahppat muhtomin diktit eallima ieš deaivat njuolga bálgáide. Ii leat vejolaš stivret juohke unna diŋggaža. Lean ain ohcame máilmmesaján. Lea ain guhkes mátki, ja máŋga amas heađi. Muhto várjaleaddji mášere ovdii! Eahpesihkkarit...

November 18, 2007

Sotnabeaivi skábmamánu 18. beaivi

Ja boađus? In jur dieđe maid oaivvildan. Jur áivan ii leat, muhto han lea lávki ovddosguvlui. Uksa han dál rahppo homofiila báhpaide, ja dat lea buorre, vaikko lea juohke bismágoddi midjas beassá mearridit jus homofiila olmmoš dohkke báhppan vai ii. Munnje ii leat buoremus mearrádus, ja jus Jipmil gámno eahpidan jus leat sutnje ge nu vuogas. Orun dego gullame su: “Homofiila báhpat? Njaaaaa... in jur diehtán jus odne galgen gillet smiehttat dan birra. Eai go olbmot beare ieš sáhte mearridit?” Ii leat dat, mearrádus midjas lea dahkkon lea buoret go negatiiva mearrádus, muhto ii oro nu teololálaš; báicce politihkkalaš mearrádus lea. Ja ahte eai hálit homofiillaid náitalit... lea beare váivi... muhto máilbmi han ovdana smávvažiid mielde, ja dat lea buorre.

Ieš lean dál siiddas, ja siida ráfáidahttá. Lean odne leahkán olgun vázzime, fitnan edno ja boareseatni luhtte, ja muđui hávskkostallan veagain. Go boađán siidii oainnán eanet čielgasit maid váillahan go lean Romssas: Oadjebasvuohta, gullevašvuohta, diehttelasvuohta maid dobddan siiddas ii nu dobddo Romssas. Go lean váivvis Romssas lea dego stuorra váiveseahkka, ja lea váttis sirret dobdduid, muhto siiddas čohkkádettiin, dobddan ráfi man in dobdda Romssas; lea álki ipmirdit ahte siiddaahkiduššan. Lean liikogoahtán Romssas orrut, muhto lea aŋkke earenoamaš boahtit fas siidii. Ja danne lea nu čábbát...! Mis lea eanet dálvi, vaikko lea oarjeguvlui Romssas, ja vilges gilli nu illudahttá.

Dál čohkkán geahččame olggos. Lea idja, ja oainnán beare moadde čuovgga dobealde jogas. Muđui lea beare vilges eanan ja čáhppes dáivvás. Gaittin earát leat mannan seŋgii, ja ii gullo go jaskatvuohta. Jur dál lean beare lihkolaš, ja iđit go badjánan dieđán ahte lea varas stumpa, ja soaitá vel bassojuvvon monit ja kákao. Muhto girji man lean lohkagoahtán dál geasuha. Jáhkán soaittán iežan das gámnat. Muhto dan muitalan maŋŋil. Dál lea idja, ja nieidalatnja vuordá.

November 15, 2007

Duorastat skábmamánu 15. beaivi

Máilmmi buoremus jipmilbálvalus... In leat makkárge girkoolmmoš, in leat goassege atnán iežan risttalažžan, muhto odne lei báicce vuogas doppe čohkkát. Romssa duopmogirku lei čiŋahuvvon campy ivnniiguin, ja lei nu buorre áibmu. Homofiila báhppa sárdnidii, ledje apeallat, Kine Hellebust lávllui, olbmot geat hálide válde oaigatvuođa (mon in dan dahkan, dieđun), lei hui vuogas, ja go olmmái logai Arnulf Øverlanda divtta “Du må ikke sove” vulggii elektrisitehta álddagassan searvegotti čađa:

Du må ikke gå til ditt kjøpmannskap
og tenke på hvad der gir vinning og tap!
Du må ikke skylde på aker og fe
og at du har mer enn nok med det!

Du må ikke sitte trygt i ditt hjem
og si: Det er sørgelig, stakkars dem!
Du må ikke tåle så inderlig vel
den urett som ikke rammer dig selv!
Jeg roper med siste pust av min stemme:
Du har ikke lov til å gå der og glemme!

Ja maid dál, Girkočoahkkin? Maid dál? Leat go jo healban vealaheami? Leat go healban bákčasa? Morraša? Jipmilmeahttunvuođa? 72 milliuvnna jápmán sielu. Guhte galgá din mánáid beastit go eanan buollá? Dál leat dáivváhis galbmon násttit. Oaidnit lea maid beaivi buktá.

November 14, 2007

Gaskavahkku skábmamánu 14. beaivi

Odne lea demo! Riikkasaš girkočoahkkin lea dan áiggi meannudeame jus homofiila olbmot galget beassat girkkus bargat, ja dan oktavuođas lágidit Romssa homofiillaid searvvit markerema odne eahkedis. Mánu áiggi illá dusten homsefestiválii mannat, ja dál galggan demonstreret homofiillaid vuoigatvuođaid ovddas Romssa gávpotguovddážis. Áiggit rivdet.

Ja lean hui ilus ahte lean ollen na guhkás. Huomedan ahte bloggas orru leame beare váivves eallin mus, muhto ii hal leat nu seavdnjat go soaitá orrut. Anán ustibiid, sihke sámit ja homofiillat, čuovun oahpu ja dagan dan man galggan, nu ahte árgábeaivi ii leat duođaid nu bahá, muhto ii leat nu gelddolaš čállit diekkár juohkebeaivválaš dáhpáhusaid birra: Ahte álggus dahken na, ja dalle dahken na, ja dan maŋŋil dahken na. Liikon suige leat veaha drama queen, muhto ii oro nu mávssolaš ge muitalit juohkelágan trivielles diŋgga birra mu eallimis.

Muhto váivviidan eai leat giellásat. Lea duohta ahte mu sosiálalaš dilli ja oahppoeallin leat buorránan, anán ustibiid dál geaiguin sáhtán mannat olggos, geaiguin sáhtán borrat lønšša Universitehtas, ja oahpu ektui dagan dan man galggan, muhto dobddan aŋkke hui dávjá guorusvuođa. Váillahan lagasvuođa. Váillahan oaivila. In ane lagas ustiba, geasa sáhtán muitalit visot, logan hal Universitehtan, muhto in áibbas dieđe manin, manin hálidan boahtteáiggis šaddat, manin logan dan man logan, lea dego ealán integritehtakeahtes eallima. Dego in ieš ivdne iežan eallima, dego ealliman ii leat mon; lea guorus ja eahpepersuvnnalaš, ja lea munnje sihke moraš ja hástalus.

Muhto odne goit manan demui. Ja dasa illudan. Eallin ferte vuordit vel beaivvi. In leat nu girkkolaš olmmoš, muhto odne šaddá buorre veaha girkkus čohkkát. Oktavuođa dobdat. Ja dál viegan!

November 12, 2007

Mánnodat skábmamánu 12. beaivi

Bearjadaga deaivvadin fas Bártniin. Lei mu dieđun gámnan Facebookas, ja válddii doppe oktavuođa distaga jo. Oktavuohta suinna lea leahkán munnje buorrin, lean liikon suinna leaikkastallat; gulahalan suinna oalle buorágit, dat lea duohtavuohta, ja... in lean šaddan sutnje muitalit ahte in liiko bártniide. Ovdal bearjadaga. In lean rehkenastan suinna deaivvadit ge, muhto dál lei mu vuorru veaha stalkejuvvot. Lei Facebookas gámnnahan ahte meinejin bearjadaga konsertii Kaosis, ja bođii nai dohko. Lei veaha juhkan, ii lean nu ahte lei unohas ja nu, muhto ii lean šat nu diskreta go ovdal.

Álggus go bođii dearvvahii, ja láhttii dego livččii soaittáhat ahte leimme seamma konsearttas. Lei movttet ja hoalaime lunddolaččat, nugo ovdal. Lei hui siivui ja nu, vaikko oidnui ahte lei veaha juhkan; jearai mus beasai go munnje oastit juoidá, ja lei seamma hávski go lei leahkán olles áiggi dan rájen go suinna oahpasmuvven. Čuoččuime beare doppe konseartta guldaleame, ii lean doppe eará oahpesolommoš, go mon ledjen vuolgán dohko eivakto, ja son ii lean dieđun buktán ii geange, ja visot lei hui buorre; musihkka, miella, mojohalaime ja návddašeimme musihka, ja in jurddašange ahte lei juoga boastut, in hálidange jurddašit dan birra, lei nu hávski ja buorre, ja ledjen beare ilus.

De, konseartta loahpageažis (lei šaddan dalle oalle juhkan), gullen uttadahpi su jiena bealján lahka. Bárdni lei boahtán nu lahka ahte dobden su vuoiŋŋa vuovttain, ja na čuoččodettiin savkališgođii bealljásan. Álggus áibbas stirdon, ja in nahkan go čuožžut doppe, jietna lei nu lahka, dego livččii iežan oaivvi sinne, ja nu čuoččodettiin muitalii visot: Ahte lei diehtán ahte mon galgen dan konsertii, ahte lei boahtán mu dihte, ahte dobddai nu imaš lagasvuođa munnje, ahte mu nu hálidii ahte bávččagii, ahte lei ráhkásmuvvan, ahte ii nahkan heaitit jurddašit mu birra, ahte ii lean goassege nu ovdal dobdan, ahte lei sihkkar ja ahte visot nu hiebai, ahte lei nu riekta. Nu riekta.

Ja mon? Ledjen hálidan gullat jur daid sániid, ráhkisvuođa vásihit, ja go sánit bohte lei dego niehku, seammas hearvái ja issoras. Gullat diekkár sániid devddii váimmun liekkasvuođain, ja njuolga ovddosguvlui geahččame, joavku čuojaheame, njillen juohke sáni, juohke sáni, muhto... maid galgen bargat? In sus hálidan gullat daid sániid, ja vaikko lei hearvás lunta, vaikko dagai dan áibbas nugo ledjen niegadan, ii lean pushy, ii lean eannjehas, savkalii beare munnje nu siivožit sániid maid ledjen álo hálidan gullat, maid ii oktage lei munnje ovdal savkalan; vaikko... in sáhttán vuostáiváldit daid. Goktes sáhtten? Ii livčče vejolaš, livččii gielis joatkit gaskavuođa, beare dan dihte go egoista mus hálidii ráhkisvuođa.

Ja go konsearta nogai gessen su mielde olggos. Geahččalin sutnje čilget ahte in lean hálidan su fillet, ahte in lean dan ipmirdan, ahte lei nu hearvái ja livččii nu riekta, ahte nu ánssášii ráhkisvuođa, muhto ahte in sáhttán su ráhkistit, ahte in sáhttán bártni nie ráhkistit, ahte sutnje nu liikostin, ja ahte šállošin. Ja čilgedettiin oidnen Bártni muođu rievdame, álggus ipmirmeahttunvuohta, veahažiid mielde beahttu, ja go gergen čilgemis, gátnjalat golgame, jorgalii munnje sealggi ja manai. Geahččalin sutnje čuorvut, muhto ii šat jorgalan, váccii beare čiega birra ja jávkkai. Ja mon báhcen čierrut. In lean goassege jáhkkán ahte bárdni galggai mu oažžut gánjaldit ráhkisvuođa geažil, muhto lei nu váivi, ja Kaosa olgobealde čohkkádettiin garuhin iežan: Manin ferten leahkit diekkár freak, manin in sáhte leat dego earát, manin in sáhte leat dábálaš?

Ja go bohten siidii čállen sutnje guhkes dieđu Facebookas. Gurrejin sutnje iežan váimmu, muitalin sutnje juohkelágan jurdagiid, vuosehin sutnje mu duohta iešvuođa ja juohke vánisvuođa, ja čilgejin ahte olles váimmuin hálidin su mu ustibin, ahte son lei vuosttaš gean ledjen goassege gámnan, ahte lei hui sierra ja ahte in hálidan su mu eallimis jávkat. Muhto Bárdni ii leat vástidan. Lean geahččalin máŋgii sutnje čállit sihke Facebookas ja mobiltelefuvnnas, muhto ii gullo ii mihkkege, ja odne lea cealkán mu erii ustibin Facebookas. Mu ráhkisvuođaeallin lea nu skandála go oba sáhttá. In fuola su gean oaččun, ja in oaččo su gean fuolan.

Ja dál veaha balan. Midjas galgá mus šaddat? Midjas galgá dahkat ealliman eallinveara? Lea go nu ahte juohke olbmo eallimis lea gohčču? Lea go álo nu? Dahje gámnojit go nai guorus eallimat, eallimat main ii leat oaivil? Ja goktes diehtá olmmoš jus su eallin lea diekkár? Goktes diehtá olmmoš maid hálida, midjas lea su eallimis riekta? Huomedan ahte in dieđe vástádusa. In máhte vástidit ii ovttage dain gažaldagain. Lea suorggahahtti. Beare galbma ábi oaidnit. Beare galbma, alit áhpi.

November 09, 2007

Bearjadat skábmanánu 9. beaivi

Ja jápmimis láhppon:
Doalan go niibbi, vai leago
eará?
In hálidan go diehtit,
dadjalan,
ja bealjistan dávista amas hieibma:
Hic occultus occulto occisus est!
Hic occultus occulto occisus est!

Hálidin beare iežan
dobdat,
savkalan, ja dobddan
jápmima,
gielaheames salasteapmi,
jápmimis diehtemeahttun
ain,
aktonas
ain,
mon aenigma,
aenigma unserer Zeit,
unserer Zeit,
wir zusammen;
hálidan
nach Hause,
nach Hause,
savkalan,
ja jietna
jápmá.

Lea juovlamánu 17. beaivi,
ja maŋŋá lea
jávohisvuohta.

November 06, 2007

Distat skábmamánu 6. beaivi

Ledjen lávvardaga olgun. Huomedin ahte in šat sáhtán sinne čohkkát eivakto Immanuelain, ja go ožžon dieđu muhtun sámi nieiddas ahte lei sus feasta, vulgen dohko. Ii oro nu guhkkin eret mus, nu ahte ii lean nu lávki vuolgit, ja jurddašin ahte goit sáhtálin vuolgit ovdafestii, ja de oaidnit jus gillejin gávpogii mannat. Ovdafeasta ii leat nu stuorra muitalus, eai lean nu galle olbmo go máŋgasat ledje vuolgán Váhčirii Allahelgona Cupii, ja go olbmot vulge gávpogii vulgen mon nai. Nugo dábálaččat šattai Driv, ii doppege lean nu oalle dievva, ja šadden doppe hoallat bártniin guhte dobddai ovtta dain earáin. Hui hávskkes olmmoš ja nie, ja vaikko huomedin ahte dego munnje veaha vikkai, dagai dan hui várrugasat, nu ahte lei hávski beare suinna hoallat, in dárbbášan čolgadit su muhtui su doalažit eret.

Muhto dan man baicce lean huomedan lea ahte hállu olbmuid analyseret, ipmirdit olbmuid, hállu diehtit eanet olbmuid birra, lea nu nanus mus dan áiggi, ahte in huomet iešge ahte dagan dan. In ge duođaid hálit olbmuiguin oahpasmuvvat. In hálit sin oaiviliid gullat, ja diktit sin muitalit iežaset birra. Hálidan sin jurdagiid dissekreret, hálidan sin čiegusvuođaid, hálidan sin duohtavuođa oaidnit, ipmirdit, dárkkistit. Ja dan ii ivtte olmmoš beaivválaš ságastallama bokte. Ferte duogábeallai geahččat. Ja nu dagan. Álo ja stánitkeahtta. Ja nu lei dainna bártniin nai. Vaikko smáđáhkkásit suinna ságastin, in máhtán heaitit su viggat čoavdit, dego livččii čuolbma. Geahččalin su vuoiŋŋas haksit maid lei maŋimus háve borran, jus borgguhii, ja de smiehttat manin borgguhii, manin anii biktasiid maid anii, manin lei válljen jur dan vuoktamálle, manin vuolus geahčai go muitalii iežas duogáža birra, manin nu njávkkadii vuolaláse, manin sinne anii suorbmaváhcaid, manin ii moarssi atnán, maid lávii sotnabeivviid bargat go lei eivakto, masa hui liikui man ii hálidan ovttage diehtit, ja nu geahččalin dan bártni sivu sisa gávildit, nugo dagan dan áiggi, nugo dagan káfeas čohkkádettiin, nugo dagan logaldallamis, nugo dagan álo. Álo ja stánitkeahtta.

Dat midjas lea dainna ovdamunni lea ahte in leat šat nu udju go lean álo leahkán. Oainnán olbmuid eanet dego dutkanobjeavttaid go olbmuid, ja danin lea muhtunládje álkit singuin gulahallat; lea mahkáš prošeakta, ii leat persuvnnalaš, ja attán dalle alccesan lobi vuolidit veaha guarda. Muhto lean go rehálaš? In veahage. Dat man dajan, dajan juoga sivas. Jus muitalan juoidá persuvnnalaš iežan birra (muhto dávjámusat beare gielistan) lea dan dihte go hálidan juoidá olahit, hálidan oaidnit sin reakšuvnnaid, hálidan deaddit dan ja dan boalu ja oaidnit midjas geavvá, hálidan duođaid olbmuid čoavdit, hálidan sisa, dego hálidivččen juoidá sis suoládit, dego hálidivččen sis gámnat juoidá midjas mus váilu. Lea imaš. Jáhkán leat niegut. Go in ieš šat niegat, hálidan earáid bokte niegadit, hálidan sin eallimiid niehkun dahkat, hálidan gámnat eará máilmmi, eará beali, bealli man olmmoš dábálaččat nieguid sinne gámná, muhto man mon dál ferten eará sajis ohcat. Lea duddi.

Ja go smiehtan dan birra in leat makkárge flâneuse. Flâneuse han lea diekkár guhte beare observere, guhte oaidná ja govvida, muhto mon dat hálidan álo seaguhit áššiide. Hálidan leat mielde, hálidan váikkohit, hálidan... in dieđe... veahkehit, jáhkán. Juogaládje. Orru suige imaš, ii oro suige jáhkehahtti, muhto nu hálidan. Iežan vánisvuođas.

Odne ledjen fas Kaffebønnas. Lean doppe veaha čohkkán maŋimus áiggi. In hal sáhte juohke beaivi doppe dáivvástallat, orolin mielaheapmin, muhto odne fas doppe veaha čohkkájin, jugadin gáfe ja lohken girjji man lean lohkagoahtán. Olgobealde lei šlapci, olbmot hoahpuhallame meaddel, gosage, gosage, muhto lei okta guhte ii hoahpuhallan: Skovlálunttaš, lávka sealggis, dego 13 jagi boares, lei hillji váccášeame rukkorabdda mielde, ii orron áicame birrasa, dego iežas máilmmis váccášii rukkorabddas, konsentrereme nu ahte ii galgan gahččat, geahččame vuolus skuovaidasas, merrii, máilmmi olgobealde váccášeame, dego eallin lei juoga midjas ii sutnje guoskan, dego hálidii eallima maŋidit, dego lei lihkolaš jus beare beasai rukkorabddas váccášit, ráfis váccášit, skuovaidasas, merrii geahčadettiin, ja beare leahkit. Ja jus sáhtálin veahkehivččen su, muhto in diehtán goktes, maid sáhttá olmmoš bargat, ja lea go baicce mu ášši jus lunttaš hálida eallima olgobealde rukkorabddas váccášit? Manin álo galgá mu áššin? Mu duddi. Mu duohtatmeahttun duddi...

Ja go Driva lávvardateahket nogai dikten bártni mu čuovvut siidii. Dihten ahte munnje liikui, ahte mu hálidii, ja ahte in sáhtán fuolahit, muhto orui mu lahka, ii lean sutnje nu stuorra mohkki, ja makkár skáda sáhtálii leahkit? Ii lean rehálaš, dieđán, muhto lei nu buorre veaha bivnnutvuođa dobdat. Beare veaha, lávvardateahkeda. Ferte leat lohpi. Ja bárdni lei nu hearvái, jus bártniide liikolin hálidivččen jur diekkár irggi, ja go loahpas leimme uvssa olgobealde nierat ledje munnos ruoksat, ja ledjen nu giitevaš ahte diekkár olbmot gámnojit ahte measta hálidin su cummát, muhto in dan dieđun dahkan, adden sutnje beare buori ja stuorra moji ovdal hivástahtten ja vulgen sisa. Láseráiggis oidnen ahte bárdni čohkkái guhká beaŋkkas uvssa olgobealde ovdal čuožžilii ja jávkkii seavdnjadahkii, ja geahččalin sutnje savkalit seavdnjadaga čađa, ahte liikostin sutnje nai, ahte lei nu hearvái, ahte in lean hálidan su fillet, ahte beare nu šattai, ahte ii lean su sivva, ja ahte nu šállošin. Ledjen beare hálidan ustiba. Hálidan beare ustiba.

November 01, 2007

Duorastat skábmamánu 1. beaivi

Oainnán vuoras ránesvuovttat nissonolbmo stábagis blusain Máilmmi buoremusa boradeame ja gáfe juhkame ruškkes plastihkkagohpus. Oainnán nieidda alit skuovaiguin jur boahtán uvssaráiggi sisa, eahpesihkkarit birrasis geahččame. Oainnán nuorra eatni mobiltelefuvnnas hoallame mánáidvogdnnain váccidettiin. Oainnán mearrasámihápmásaš pára vázzime meaddel, nubbi guokte mehtera nuppi maŋŋá. Nisu váccidettiin borgguha. Oainnán boares, boares gállása lilla alpegáhpiriin. Buorastahttá oahpesolbmuid movttegaččat. Oainnán stuorra monumeantta guolasteddjiid gudnái. Lottit leat baikán miehtá su sydvestas. Oainnán nissonolbmo guhte gáhkkobiehki borrame vilppasta gáhkkohildui nuppi biehki jo hálideame. Oainnán skovlánuoraid boahtime, manname. Oainnán ráhkisvuođa pára, ja áhčči ja mánná geat eaba gulahala. Oainnán olbmá viggame olgunássiid áviissa vuogdit. Ii vuogdde ii ovttage. Gulan guokte nissonolbmo risttalašvuođa digáštallame. Nubbi lea adopterejuvvon. Nubbi ii leat. Ja gulan Stevena jiena. Stevena dobduičuohcci jietna... birastahttá gaittin... Meat Is Murder. Eai leat máidnasat, lea duohtavuohta... dál...!

In dieđe lea go ođđa prošeakta, muhto geasuha mu. Danne čohkkát. Čohkkán Kaffebønna-káfeas, ođđaáigásaš gáfebáiki Romssa torgas. Danne oainnán Torga, olbmuid, bussiid, ja dobeal lobus oainnán lásiid čađa njuolga sisa Tromsø bakeriijii, dábálaš árbevirolaš konditoriija. Danne lea visot. Gávpotnuorat ja hipsterat min bealde, boares penšunisttat ja skovlámánát dobealde, ja olgobealde gávpot, máilbmi, eallin. Liikon danne čohkkát. Liikon gávpoga studeret. Liikon hukset muitalusaid olbmuide geaid oainnán. Ja min bealde čuojahit The Smiths. “Meat Is Murder”, olles skearru. In dieđe makkár musihkka dobealde lea, dahje jus oba lea musihkka, muhto jur dál in beroš; válljen The Smiths Máilmmi buoremusa ovdal juohke beaivi.

Vulgen vuolus dihke jur maŋŋil go logaldallan lei geargan, ja lean dál čohkkán guhká. In hálit vuolgit. Danne oainnán olbmuid eallimiid smávva dáhpáhusaid. Oainnán beaivválaš mojiid ja mohkiid. Oainnán hoahpu, ráfi ja joavdelašvuođa, ja šlakkan gaittin stuorra gáfegohpus. Ja manin? In jur dieđe. Lean ieš dan imaštallan. Manin dárbbášan dan? Manin geasuha flâneuravuohta mu nu? Lea go dan dihte go iežan eallin lea nu oba guorus ahte ferten earáid bokte eallit? Dan dihte go hálidan iežan healbat? Danin čohkkán eivákto gáfebáikkis olbmuid guovlladeame? Danin stalken amas olbmo gitta uksii? Guorusvuođa dihte? Báhtareami dihte?

Lean smiehttan dan birra nai. Dieđun. Ja guorusvuohta iežan eallimis sáhttá leat buorre čilgehus. Iešvuohta sáhttá leat nubbi čilgehus. Lean álo leahkán veaha imaš. Jurddašanvuohki, fuolat ja miella eai leat álo leahkán nugo earáin. Dan dieđán ieš. Muhto dál... Dál in álo ipmir iešge iežan. Soaitá leat hormonat, soaitá leat nuorravuohta rávisvuođain doarrame, ii leat buorre diehtit, muhto go divttán jurdagiid golgat bohtet imašvuođat maid in dobdda ja in dieđe gonnes leat vuolgán. Muhtomin suorggahan iežan. Ja muhtunládje sivahalan daid nieguid. Lean dadjan dan nu máŋgii, dieđán, muhto maŋŋil go heiten niegadeamis ihku leat jurdagat rievdan. Ii leat álki čilget. Muhtunládje lean seamma go álo, muhtunládje eará olmmožin. Iđđedis go gohccán vealan nieguid ohcaleame. Guhká. Maid lean niegadan? Lean go oba niegadan? Ja in goassege gámnna nieguidan. Jáhkán dat vaikkuha mu eanet vel go hálidan mieđihit. In leat hálidan hoallat dan birra, in leat hálidan smiehttat dan birra, muhto jus galggan iežainan fas gámnnadit...? Ja in ipmir manin jearan. In dieđe vástádusa. In ollugen. Muhto odne lei buorre Kaffebønnas čohkkát. Nu buorre. Muhtomin beare veaha buorrevuohta eallimis dohkke. This is the final stand of all I am. Please keep me in mind. Please keep me in mind.

October 30, 2007

Distat golggotmánu 30. beaivi

Searvelesbbá eallin lea álgán. Odne ledjen olgun káfeas olbmuiguin dan birrasis, lei munnje vel ođđa lávki, ja lei mávssolaš nai beassat diekkár oktavuođas leahkit sosiála eará homssaiguin. Lei dieđun ránnjánieida guhte mu gesii mielde káfeii (jáhkán lea ipmirdan goktes lea muinna Nieidda ektui, ja hálidii mu fillet olggos nu ahte in galgan beare váivvis čohkkát hybelis), ja doppe ledje moaddevel olbmo geat ledje leahkán Homsøas. Leimmet guhtta olbmo, okta dain ii leat bajásšaddan nu guhkkin eret mus, ja lei mielagiddevaš gullat su vásáhusaid birra. Dat lunta ii lean duostan skábes olggos boahtit ovdal fárrii Romsii, ja álggán eanet ahte eanet ipmirdit ahte nu lea suige muinna nai, vaikko lean dego jáhkkán ahte ledjen olgun, in leat suige duođaid leahkán ovdal dál.

Na, mii goit čohkkáimet Solidas gasku gávpogis, ja doppe čohkkádettiin huomedin imaš dobddu midjas ii leat mu ovdal guoskkahan: Olbmot guovllade. Ipmirde ahte lei homsačora olgun káfeas, ja guovllade. Ja ii leat dat, olbmot leat ovdal mu guovlladan imašlaččat, ovdamearkka dihte go lean atnán gávtti dahje sámastan almmolaš báikkis, nu ahte geahčastagaide lean hárjanan, muhto dat geahčastagat ledje earáláganat go “sámi” geahčastagat; ledje homsageahčastagat. Lei earálágan dobdu, in dieđe goktes galggan dan čilget. Sápmelažžan don oaččut hui olu diekkár freak-geahčastagaid, don dobddat ahte leat earálágan, ja eai gáittin olbmot liiko sámiide, nu ahte muhtomin lea vašši nai sámigeahčastagain, muhto homsageahčastagat ledje earát: Gal ledje nai freak-geahčastagat, dieđun, muhto doppe lei juoga man in leat goassege huomedan sámigeahčastagain, ja midjas muhtunládje soardá eanet vel go vašši: Homsageahčastagain lei ballu.

Olbmot duođaid balle mis, dego livččiimet vihkebuktit, dego homoseksualitehta livččii vihki midjas njomolii jus guoskkahallá homssas. Soaittán leat páranoida, ja eai gáittinat nu guovlladan, muhto lei nu issoras dobdu. Sápmelažžan lean ožžon hui olu imaš geahčastagaid ja reakšuvnnaid, muhto lean álo dego dobdan ahte goitge dohkken olmmožin, vaikko lean freak. Homsan ožžon dobddu ahte in dohkke olmmožin ge, ahte mu skibasvuohta lei vahágin earáide. Jur diekkár dobddu in leat goassege ovdal dobdan, ja lei suorggahahtti vásihit goktes homssaid beaivválaš eallin sáhttá leahkit.

Ja dál, máhccan fas hybelii, smiehtan. Lea máilmmis nu ollu váivi, ja olmmoš nu ferte doarrut álo. Muhto imaš lea ahte vaikko diekkár fearán mu smiehtaha Nieidda birra. Vásiha son dan seamma? Maid jurddaša? Maid dahká dainna? Lean alccesan lohpidan ahte in galgga sutnje imaš sms’aid sáddet ihku, muhto dál lea oalle, oalle lahka. Ja vearrámus lea ahte danne čohkkádettiin huomedan ahte váillahan Nakata. Dahje... in dieđe lea go jur Nakata man váillahan... Jáhkán mon váillahan prošeavtta. Muhtun imaš ja dehálaš prošeakta man sáhtán diktit mu absorberet nu ahte eará losses jurdagat eai beasa mu sevnnjodahttit. Muhto in hálit fas Nakatain bieđđagoahtit. Nakata mu billista, jus divttán su fas mu eallimii. Verte leahkit eanet dearvvašlaš prošeakta. Eanet dearvvašlaš go Nakata. Juoga midjas sivu ráfáidahttá. Juoga. Juoga.

October 26, 2007

Bearjadat golggotmánu 26. beaivi

Anán dobddastusa. Lean searvan gaysir.no’ii. Iešalddes ii leat mihkkege dobddastit, ja go lean jo searvan huomedan ahte lea vuogas neahtabáiki, ja ahte liikon doppe fitnat. Muhto sivvan dasa ahte lean válljen searvat lea Nieida. Ja dat ii leat nu buorre, go muđui geahččalan keep my cool, ja de searvvan neahtabáikái dan dihte go dieđán ahte son lea doppe, ja dan dihte go juogaládje buktá mu lagabuid sutnje.

Álki ipmirdit ahte in leat nu cool go áđđestalan, ja odne lea bearjadat, ja in dieđe maid galggan bargat. Galggan go čohkkát beare siiddas Immanuelain? Steveniin? Galggan go mannat olggos gávpogii? Dobddan go olbmo guhte galgá káfeii? Dahje vuolggán go beare ieš summális káfeii čohkkedeažžat, eallima vuordimis? Nieida galgá odne olggos. Ii leat munnje muitalan dan, muhto dieđán dan dihte go lean su stalken Gaysiras.

Ja jur dat soaitá oassin čuolmmas: Stalken orru munnje lunddolaš. Lea mu luonddus leahkit sáhkkii, ja in álo naga iežan stivret. Muhto ii leat beare dat. Liikon olbmuid ja eallima observeret. Liikon leat eivakto gávpogis, eivakto olbmuid sinne, ja beare geahččat, guldalit, haksit, čuovvut mielde maid olbmot barget, goktes barget dan, ja geahččalit ipmirdit manin barget dan. Nu sáhtán hukset eará olbmuid máilmmiid iežan oaivvi sinne. Doppe sáhtán stivret sin eallimiid iežan fantasiijain, nugo dahken dalle Nakatain ovdal manai beare guhkás, ja in leat jurddašange Nakata birra guhkes áigái, muhto smiehttagoađán dál su birra, imaštalan goktes suinna manná, ja birccuiguin maid in goassege ipmirdan, muhto in galgga fas mannat dohko, in hálit fas dohko, muhto fertejit leahkit genat mus mat bieguhit, mat hálidit diehtit, oahppat ja niegadit. Anán veaha stalker-luonddu, dan mieđihan.

Lean lohkan veaha nai dan fenomena birra. Stalker han lea negatiiva sátni, muhto gámno hui ollu girjjálašvuohta nu gohčoduvvon flâneur’a birra. Gávpoga observatevra, dáiddár guhte vázzá gávpoga birra, ja nugo mon beare geahččá, čuovvu mielde, olmmoš guhte giellá gávpoga sielu ja dahká dan dáidagin. Dobdán iežan muhtomin das. In dieđe lean go mahkáš dáiddár, ja in leat goassege atnán iežán nu urbána, muhto dobddan dan hálu mus nai. Hállu observeret, hállu geidosis oahpasmuvvat olbmuiguin ja birrasiiguin, hállu olgobealde čohkkát ja geahččalit dan duohta birrasa ja daid duohta olbmuid ipmirdit ja kártet. Jurdda mu geasuha. Me stalker. Me flâneuse. Me vearjjohis vurbbiid várjaleaddji.

October 25, 2007

Duorastat golggotmánu 25. beaivi

Lean atnán eksamena. Bargogáibádus ex.fac.’as. Ožžon ikte bargogáibádusa, ja de atnen jándora bargat ovdal dan njálmmálaččat ovdanbukten odne. Ja menestuvai buorágit, nu buorágit go sáhtálin vuordit, muhto man balus ledjen ovdal ožžon gáibádusa, ja man pánihka ožžon go vuos oidnen dan: Dokumeanttaguorahallan! Álggus measta čierrugohten, ja fertejin measta lanja guođđit ovdal logaldalli lei geargan barggu čilgemis, ja go de gearggaimet dopmen hivssegii. Doppe bessen veaha vuoigŋat; čohkkájin guhká hivssetstovllás jurdileame gáibádusa logadettiin, ja go de viimmat mearridin fas olggos mannat ledjen sullii huksen plána gáibádussii ja dihten maid galgen bargat.

Vuosttaš man oidnen go rahppen uvssa lei Poshy. Lei ivdnen ja beaskidan vuovttaid. Blonda ja graderejuvvon smávuhii meaddel alla jozzagiin, njuolga ovddosguvlui geahččame njunni loktejuvvon, dego livččii mihás nissonolbmo filbmaklišea. “Máilbmi manná helvehii...” smihtten, ja vulgen kántiidnii.

Kántiinnas ledje moadde sápmelačča čohkkáme, ja sis ožžon buriid rávvagiid, ja bessen vel veaha váidalit dan váivves bargogáibádusa, ja go de vulgen siidii lunšša maŋŋil ledjen measta movtta ja bargoáŋgir. Nu veahkeha beassat veaha váidalit ja oažžut veaha oassádallama, ja bargen vel buori barggu go bohten siidii. Nu buorre bargu go sáhtálin. Guorahallen dan dokumeantta gitta oidnen šládjoolbmá čalbmečiegas, ja lei ihána váivves bargu, ii jur mulágan fáddá, muhto iežan mielas guorahallen dan dárkilit; ja vaikko ledjen nu balus ahte hálidin jápmit go galgen sisa njálmmalažžii ja ledjen áibbas sihkkar ahte doppe ruovssodivččen, birgejin goit loahpas buorágit. Bargu dohkkehuvvui, ja lean duhtavaš. Ja dál lea rafi.

Muhto dat midjas lei hui buorre dainna bargogáibádusain lea ahte in leat astan Nieidda birra smiehttat. Ovdal dál... Muhto dál jorrá dieđun oaivi, ja jurdagat ja dobddut maid in leat maŋimus beivviid astan guorahallat (go lean dokumeantta guorahallan) bohtet bajás, ja dál čohkkán viggame jurdagiid čorget. In dieđe maid lean duođaid vásihan. Lea go ráhkisvuohta? Ragatvuohta? Juoga daid guovtte gaskkas soaitá duohtavuohta, muhto ášši han lea ahte go dál lean ožžon veaha ráfi, jurddašan oalle ollu Nieidda birra. Ja huomedan ahte vaikko in duođaid dobdda su, dobddan imaš lagasvuođa sutnje. Dobddan ahte dobddan su, muhto jus rášunaliseren ipmirdan dieđun ahte ii leat riekta, ahte dobddan su veaha, ahte lean beassan suinna oahpasmuvvat, muhto ahte dat olmmoš gean jáhkán mon dobddan lean iežan oaivvis huksen. Oainnán su nugo ieš hálidan su oaidnit, ja soaitá vel leahkit jur nu duohtavuođas nai, gus diehtá, muhto ii leat nu jáhkehahtti, ja jearaldat lea jus hálidan nieguid luoitit luovus ja suige fillehallat, dahje jus hálidan leat realista, čohkkát veaha gárddi nalde ja oaidnit goktes šaddá. Jáhkán ahte romantihkkár mus dan háve galgá beassat vuoittáhallat. Nu ahte in galgga luoitit visot dobdduid nugo lea mus tendensa, vaikko binnosbannos soaittán niegadit go idja boahtá...

Ja anán dieđun Nieiddain veaha kontavtta. Čálistan suinna veaha sms’aid ja nu, muhto ii leat nu ahte bálkestan visot, gahpan girdi nala Oslui ja deklameren iežan ráhkisvuođa sutnje láseráiggis olgobealde (vaikko lean jur tiipa dasa). Muhto liikon sutnje. Dan dagan. Hálidivččen suinna eanet oahpasmuvvat. Ja sávan ahte son nai hálida muinna oahpasmuvvat... ja de oidne... ja hirpmástuhtán iežan dainna rávisvuođain... smiehtan ollu, na, ja vaikko sihkkarit boađán áibbašit sutnje veaha čuovvovaš beivviid, in leat oaivvekeahtta. In čále sutnje guhkes reivve gonnes gasku dájáskan ja álggán čilget juohkelágan dobdduid, in sádde sutnje ihku imaš sms’aid ja (sávvamis) in riŋge sutnje juhkanvuođas. Lean albma cooles jiekŋanisu, ja dat han lea deháleamos eksamen man lean maŋimus áiggi váldán.

October 21, 2007

Sotnabeaivi golggotmánu 21. beaivi

Close your eyes, give me your hand, darling
Do you feel my heart beating?
Do you understand?
Do you feel the same?
Am I only dreaming?
Is this burning an eternal flame?

Munnje eai leat The Bangles mearkkašan maidege... ovdal dál... Ja dál... ipmirdan juohke sáni... ja cipmun daid raddái. Ja dieđán lea oalle cheesy, dieđán lea klišea, dieđán lea visot man lean olles eallima garván, lea visot midjas ii leat sublima ja earenoamaš, nu dábálaš ahte bávččaga, muhto... go klišeat šaddet duohtavuohtan... in leat goassege jáhkkán dan vejolažžan... Ja dál gulan daid sániid. The Bangles. The biro Bangles. Ja leat mu sánit. Leat mu šuoŋat. Dál čohkká Vicky Peterson mu sinne, hi-fi ja stereo, ja mus suonjarda elektrisitehta goroda birra.

Lea dál vuolgán. Nieida. Nieida stuorain N´ain. Lean fas báhcán eivakto, muhto dobdu ain bistá mus, hádja ain sattáhallá mu birra, siskkožis lean liinis ja duhtaduvvon, ja ii leat mus go lihkku jur dál.

Deiven Nieidda feasttas. Homsø-feasttas. Ja man hearvás feasta vel lei! Queers ja disco dancing miehtá, ja olbmot nu movttegaččat ja hávskkásat. Dego sámi feasta. Áistton jur dego sámi feasta...! Ja soaitá buoret vel. Ja doppe lei čađat dat hearvás iešironiija, dat musihkka, nu stereotyhpalaš homomusihkka go oba vejolaš: “It’s Raining Men”, ”I Will Survive”, Abba, ja olbmot nu dánso ja boaguste, ja doppe dan ildasis lei Nieida. Dánsume dego ii mihkkege vel livčče. Ja lei nu hearvái ja fávru, nu čáppa unna diŋggaš, ja jurddašin ahte su gal in oaččo in ihkkin, muhto gehččen suoli su, juhken, latnja jorragođii, ja de bođii. Ja ovdal dihten midjas geavai čužžon su olis dánseguolbbis, ja lei disco ja suohtas, ja Nieida munnje moddjái nu čábbát, ja de rievddai musihkka ja “Eternal Flame” márragođii skájanasain, ja Nieida gesii mu su lusa, bijai gieđaid mu birra, ja dobden su lieggasa ja goroda mu vuostá, háksen vuovttaid ja niskki, čuovvulin su lávkkiid, ja de gullen su jiena bealjis “lean du geahččan olles eahkeda, lean du hálidan olles eahkeda”, ja lei dego oažžut 1000 voltta rávdnječaskkástaga goroda čađa, ja dollen sus gitta, nu gitta, am I only dreaming? ja dál lea vuolgán. Gitta Oslui.

Muhto lei nu buorre ahte in sáhte leat váivvis, in dál vel, ja iežan seaŋggas, gonnes dál čohkkán, lea ain su hádja, dobddan ain su lihkastagaid, njuovččageažis ain su máisttán, in leat goassege dobdan diekkár lagasvuođa, in goassege, in leat ipmirdan, ja jus jápmin mu dál váldá... jámán lihkolažžan...

October 19, 2007

Bearjadat golggotmánu 19. beaivi

One sweet day – an emotional whirl
you will be good to yourself
and you'll come and join the girls

“All the Lazy Dykes”. Imaš goktes dat olmmái mu lohká. Lean duođaid lazy dyke. Lean diekkár guhte sihkkarvuođa dihte, udjovuođa dihte, ráfálašvuođa dihte, ii gille guoddit dan leavgga. Vai ledjen go beare? Ovdal? Fákta lea: Dusten odne vuolgit! Vulgen, ja lean rámis! Ledjen goit rahppamis, ja dat ii leat beare bahás. Álgu han lea.

Circa lei measta dievva, ja čohkkájin veaha duogážis bardiskka luhtte ránnjánieida-guvttiin. Lei hávski oaidnit olbmuid, diekkár olbmuid, in leat goassege leahkán diekkár searvvis, ja lei imaš jurddašit ahte measta visot olbmot olles káfeas ledje homofiillat. Liikojin dasa. Liikojin jurdagii. Liikojin doppe čohkkát. Ja ránnjánieida ja moarsi dobddiiga dieđun eanemus olbmuid, nu ahte mon bessen nai buorástahttit ja veaha oahpasmuvvat ođđa olbmuiguin.

Ja ieš rahppan lei vuogas nai. Ii lean nu formála. Festiváladoaimmaheaddjit sárdnide veaha, LLH-jođiheaddji doalai unna appeallaža, sátnejođiheaddji Herman sárdnidii ja oaččui rosa polarbienna attáldahkan, ja dan maŋŋil Esther Espen Pirelli Benestad (odne lei Esther) beasai doppe beakkálmastit, ja dat han lea nai fiinnis, veaha glam han galgá, muhto Benestada maŋŋil, ovdal teáhterstohkosat álge, vulgen siidii. Ii dan dihte go ii lean hávski, muhto fertejin veaha sotket vásáhusaid. Muhto vuolggán iđit nai. Lean jo mearridan. In galgga šat leat lazy dyke. Illudan vel, danne čohkkáme unna hybelis, geahččame láseráiggi olggos dan oahpes máilbmái, ja Steven hásttuha:

Free yourself
be yourself
come to the Palms
and see yourself
and at last your life begins
at last your life begins
at last your life begins
at last your life
begins...

October 17, 2007

Gaskavahkku golggotmánu 17. beaivi

Eksamenčálus mu bieguha. Lea nu váttis diehtit maid hálidan dadjat, ja go dieđálin lea váttis formuleret dan nugo hálidan. Oaivvi sinne, jurdagiid labyrinttas, dego oainnán maid galggan čállit, leppohalan fiinna árppuid nu čábbát, muhto go galggan čállit, árpput eai šat gámno. Dat midjas ovdal orui nu geniála jurdagiid sinne in oaččo šat hiehpat oktii, ja beare suhtan ja váivvástuvan. Lea hui dábálaš čállinváttisvuohta, dieđán, lean dainna ieš nai áigá jo oahpasmuvvan, muhto go čohkká doppe dan njuolga šuoŋa ohcame, čállosa uniformma ohcame, hája ja máisttu, ii ávtte diehtit man dábálaš lea, ja ahte juohkehaš muhtomin nie rahčá; aŋkkejo bieguha.

Muhto dat midjas vel eanet bieguha lea dat festivála. Lea go nu ahte in hálit vuolgit, vai hálidan go báicce, muhto in duostta? Odne hollen ránnjánieiddain fas, ja fas hástalii mu vuolgit. Iđit lea festiválarahppan Circa-káfeas, ja dadjá ahte sáhtálin soai morssiin vuolgit jus livččii suorggahahtti eivákto dohko boahtit. In dieđe dagan go dan. Muhto makkár skáda livččii jus vuolggálin? In ipmir manin galggan nu ballat. Lean álo dadjan alccesan ahte seksualitehtan lea oalle nanus, ahte in bala in mastege, ahte lean gievra ja sihkkar; muhto fillen go iežan?

Lean ipmirdišgoahtán ahte miela čiegas čiehkáda nárra, eahpesihkkarvuohta ja heahpan leaba mus gámnan saji, ja lean diktán sin bargat. Ja dál in šat dieđe. Lea dego heahpanan dobddastit iežan alccesan, dego in riekta dohkket iežan. Ja dieđán, nu lea juohke olbmos: Jurdagat, dobddut, fuolat maid ii hálit iežas riekta dohkkehit. Muhto homoseksualitehta ii galgga mus leat diekkár iešvuohta, ii geasge galggale. Ja aŋkke balan. Smiehtan juohke scenario birra: Maid dajan jus olmmoš jearrá mus nie ja nie? Maid dagan jus doppe lea oahpesolmmoš? Maid dagan jus oktage munnje viggá? Ballu mus gaikkoda, vaikko dieđán ahte ii leat riekta. Ii gal leat álo nu álki.

Ja maid dagan? Duohtavuođas? Mon vuorddán. Čálán. Geahčan. Geahčan láseráiggi olggos álkkes čovdosa gámnnažit. Čálán čállosa mainna lean heaitán berošteamis. Vuorddán maid eallin munnje buktá. Ja vuolggán go? Oaidnit lea. Iđit lea ođđa beaivi.

October 14, 2007

Sotnabeaivi golggotmánu 14. beaivi

Lean go mon skábe sinne? Lean smiehttan dan dál, maŋŋil go čállen maŋimus blogga. Ja go smiehtan dan birra... lea dieđun nu ahte in juogaládje čiega gal dan, jus oaččun gažaldaga vástidan rehálaččat, muhto lean go goassege ovddidan dan aktiivvalaččat? Namuhan go dan jus livččii ságastallamis lunddolaš? Lean go goassege bargan homofiila áššiiguin? Searvvan go goassege homofiila doaimmaide? Praktiseren go? In. Ja gažaldat lea: Manin? In go hálit? Balan go? Heahpanan go?

Heahpanan goit go jurddašan ahte nu sáhttá leat ášši. Lean go duođas nu váiggas ja sealggekeahtta? Lean go diekkár guhte sojaha biekka mielde? Go nu čielga oainnuid anán sámi gažaldagain, manin in duostta in maidege jietnadit go guoská homofiila gažaldagaide? Bieguha mu jurdagiid, lea nu váivves sotnabeaivi go oba sáhttá, ja in dieđe maid galggan bargat, maid sáhtán bargat. Lean go olles olmmoš, vai lean go bealle? Maid galggan dahkat? Rievdat? Muhto jus álggán mannat homofiila doaluide, jus searvvan LLHii, jus beroštišgoađán: Mearkkaša go dat ahte lean rievdan? Šattan go buoret olmmoš beare dan dihte? In go leat dat olmmoš guhte lean, vaikko man? Vaikko man? Lea go vejolaš iežas oahpahit leat buorre olmmožin?

Ja manin čierun? Manin čierun álo? Lean go lihkolaš? Ealán go dan eallima man hálidan eallit? Lean dan máilmmis nu láhppon go olmmoš sáhttá...

October 10, 2007

Gaskavahkku golggotmánu 10. beaivi

Dál lea čielga diehtu: Ránnjánieida lea lesbálaš. Čohkkájin eske gievkkanis áviissa lohkame, ja bođii sisa nuppiin nieiddain guhte láve sus leahkit. Leigga hui movttegaččat, ja álggiiga suvlit veaha stumppasneaiddaid ja čohkkedeigga mu ollái boražit. Čohkkáimet doppe hoallame veaha nu ja na birra, ja de jearai heahkkadahki ránnjánieida: “Leat don nai lesbálaš?” Whaaaaaat?! Measta gáhččen stovllas vuolus, ja in diehtán maid galgen dadjat. Loahpas nahken čollut juoga “naaa...”, ja nieiddat álggiiga hoallat ahte eaba lean mu oaidnán homofiila birrasis danne Romssas, muhto ahte leigga guhká jo árvidan ahte ledjen lesbálaš.

WhAAAaaat?! Lean go nu lesba ahte oidno čielgasit vel? Ja de álggiiga hoallat homofiliija ja homofiila birrasa birra, ja álggus lei veaha heahpan, ja mahkáš ballen ahte oktage galggai boahtit go čohkkáimet doppe diekkáriid birra hoallame, muhto go leimmet veaha hoallan huomedin ahte ii lean nu várálaš, ja serven veaha ságastallamii, vaikko in diehtán lahkage nu ollu go soai diekkáriid birra.

Muitaleigga veaha birrasa birra danne Romssan, makkárlágan olbmot leat mielde, manin lea ávkkálaš searvat, ja vel ahte lea boahtte basi stuorra Homsø-nammasaš homofiilafestivála danne Romssas, ja ahte ahte galggalin boahtit mielde dohko. Homsø? Makkár namma dat ges lea? Homsø? Duođas? Guhte hálida searvat festiválii man namma lea Homsø?

Muhto jus galggan leat duođalaš lei vuogas ságastallan. In leat goassege hoallan nie ollu homofiliija birra, vaikko dieđán lean lesba ja lean diehtán dan oalle guhká. In dieđe manin. In ipmir manin galggalin mahkáš álo hoallat dan birra, ii leat nu ahte dobddan ahte ferten deattuhit dan álo. Ja in ge ipmir manin galggalin hálidit searvat homofiilabirrasii. Munnje ii leat seksualitehta nu dehálaš oassin identitehtas, ja vaikko lea dieđun politihkalaččat dehálaš bargat homofiillaid vuoigatvuođaid ovddas, ii mearkkaš ahte ferten searvat juohke homofiila deaivvadeapmái.

Dieđán ahte sáhttá dadjat ahte leahkit homofiila sulastahttá leahkit sápmelaš, ahte goappat joavkkut leat minoritehtat ja nu, muhto munnje ii leat seamma. Lean bajásšaddan sámivuođain, ja lea oassin mu sogas ja historjjas. Dan in sáhte dadjat homofiliija birra; in leat bajásšaddan lesbavuođain, ja ii leat seamma lunddolaš beare searvat diekkár birrasii, gonnes áidna oktasaš multiplum lea seksualitehta. Hálidivččen dieđun ovttastallat homofiilaiguin, ii leat dat, muhto dalle in hálit ahte homofiliija galgá leahkit min áidna oktasaš beroštupmi. Hálidan ahte galget leat hávskkes ja kuules homofiillat. Ja nu eai dárbbáš leat sápmelaččat geainna ovttastalan. Sápmelaš lea sápmelaš ja dohkke juohke beaivi. Searvesápmelaš: Na. Searvelesba: In.

October 07, 2007

Sotnabeaivi golggotmánu 7. beaivi

Bávččaga... Juolggit šleađgale, čoddagat guorrane, bivas golggiidii, lei ávvu ja illu, muhto odne bávččaga. In leat báljo leahkán odne hybela olgobealde, muhto han lea muhtumin seamma buorre beare njáŋgat. Ledjen buorrelihkus jur oastán Von Triera “Manderlay”, ja lean dan odne geahččan. Hui buorre filbma, veaha Von Trier-imaš, dieđun, muhto ii nu psykedelálaš ahte olmmoš ii gierdda dan geahččat sotnabeaivvi. Hui vuogas, go olmmoš ii naga eará go sealggis veallat. Muhto go feasta lea buorre lea okej ahte nu lea. Lei nu hávski sihke ovdafeasttas ja olgun Drivas, olbmot nu smádáhkkásat ja movttegaččat, ja lea juoga midjas lea nu hearvái sámifeastta oktavuođain. Dahje oktasašvuođain. Dat solidaritehta, dat solidaritehta, man dat jo illudahttá!

Ja eksamenčálus? Ii odne ovdan, lean jo ipmirdan. Ii bloggačálus ge ovdan, nu ahte dál vuollánan. Galggan gámnat juoidá man sáhtán jurddakeahtta TVas geahččat, ja máhcán inspirašuvnnain eará háve.

October 06, 2007

Lávvardat golggotmánu 6. beaivi

Lean nu guorus. Lean ožžon iežan vuosttaš eksamena, ja danne čohkkán. Lihkatkeahtta, musihkka čuodjá, lea ránes lávvardat ja odne lea Mates of State: Think long, thi-think long, thi-think... Ja diehtá Jipmil ahte geahččalan. Kant. Kantkantkantkant. Ii leat beare oarjesámi badjeveahka, lea baicce neavri nai; muhtun lávvardagaid. Manin Immanuel? Manin odne leat nu láittas? Manin it veaha eale? It go, Immanuel, spándere alccesat veaha spaß? Manin it mana olggos, manin it havsse rási, Immanuel, guldal cizažiid vižardeame, gámnna nieidda (dahje bártni) geasa liikolit, oastte alccesat ođđa háhta, čohkket muhtun sadjái olbmuid iešvuođaid studerežit, bora sohkarsovttaža, nuola skuovaid ja jáhka ja dánses gieddegeažis (jus doppe gonnes leat lea liekkas), oastte siiddakeahtes olbmui lunšša, váldde vuollaga, geahča iežat guhká speadjalis ja smiehta maid iežainat liikot, čále divtta ráhkisvuođa birra, lávllo! Lávllo váimmu ja sielu gudnái! Manin it daga dan, Immanuel? Manin?

Mon goit meinen. Na, eallit, oaivvildan. Odne lea vuosttaš albmaalbma sámifeasta dan čavčča, ja dan ii sáhte olmmoš massit! Dan man in leat máhttán deavdit odne eksamenčállosii, galggan deavdit festii. Nu ahte Kant beassá odne eahkedis (ja jáhkkámis iđit ovdalgaskabeaivvi) leahkit Kant. Dál ii leat go viehkat riššu čađa ja dahkat saji vuosttaš busses! Driv lea odne báiki, gákti lea bivttas, juohkelágan guŋká mu ustit, ja šaddá oalle buorre! Ja de oaidnaletne moai, Immanuel, iđit! God speed, all!

October 02, 2007

Distat golggotmánu 2. beaivi

Hurry! Hurry! Be the first man alive to hear the latest news of the freshest flurry! I dare you, be the darling of all, recall, and make a note of changes small! Mu hybelis suotnjarat fas čuovgájit, seainnit eai šat deatte, lea rabas, ja eallin lea máhccán. Máhtán vuoigŋat, jaskat čohkkát, čállit, geahččat láseráiggi olggos, mu nuorrái, máilbmái man ledjen healban, measta massán, ja dál fas golget dobddut, ja gehppesvuođain guldalan vaikko mu Stevena morašlaš jiena; yes, Steven, dus lea riekta, máilbmi lea føkk, ja dál fas oainnán dan, thank you, ja liikon dasa: Ovddosguvlui geahčadit, jurdagiid guođohit ja leahkit son gean dobddan, mon ieš.

Liikon oaidnit lasttaid rievdadeame, čavčča boahtime, vázzit luohká vuolus gávpogii ja jurddašit ahte dál čohkká gonnesge son; son guhte galgá mu moarsin šaddat, ja leago son ilus? Ohcala go? Vilpu go iežas olggiid badjel: Miss Right? Guldala go seamma musihka? Leago guhkkin vai lahka? Liiko go rukses skuovaide, vilges vuoktabáddái, mu seavdnjes čalmmiide? Jearrá go son alccesis muhtomin: “Manin biro dan osten”? Lea go geahččan “Das Leben der Anderen” ja lei go kaféscena čábbamus man goassege lea vásihan? Veallá go oađidettiin sealggis vai čoavjjis? Lea go jur oastán ođđa čuvlla masa nu liiko ahte illá oažžu nahkáriid? Lea go gurutgieđat? Lea go nieidalaš? Geahččá go dál láseráiggi olggos? Oaidná go váriid ja nuori? Lea go seavdnjat doppe gonnes son lea? Savkala mu Steven su nai nahkáriidda? Coahkká go su cohki seammaláganat go mu? Várdá su váibmu nai seavdnjes áhpái? Vuordá go? Dávista su sielus seamma gohčču go mus? Ustibažan, jus juoga sajis dál čohkkát máilmmi boahtima vuordime; guldal, guldal mu dál, ja ipmir maid fertet dahkat:

Gámnna mu!
Oainne mu!
Ráhkis mu!

September 27, 2007

Duorastat čakčamánu 27. beaivi

Manin nu imaš lea birccuid čohkkestallat? Lea go oba imaš? Olbmot han čohkkestallet juohkelágan ipmašiid: Poastamearkkat lea okta. Ja bivnnut vel, ja olbmot atnet dan dábálažžan. Man nerdálaš lea dat? Poastamearkkat?! Please... Siiddas lea olmmoš guhte čohkkestallá biillapánseriid. Čohkkestallá daid juohke ivnni ja modealla mielde ja láhtu iežas jálgii daid áibbas eahpesymmetrálaččat, dego ii mihkkege livčče eanet lunddolaš. Nu ahte birccut han eai leat earenoamažat... ja aŋkke lea jurdda, Nakata, mu geasuhan...

Ledjen odne fas Nakata luhtte. Dan háve beaivet, goas dihten ahte ii lean siiddas ja ahte doppe birra ledje unnan olbmot, nu ahte livččii vejolašvuohta veaha snuoggat. In dieđun bággen sisa, ii jurdda ge lean, galgen beare veaha geahččat láseráiggi sisa, ja nu dahken.Válden busse dohko, ja álggus čohkkedin vuovddážii, gonnes ledjen jo ovdal čohkkán, ja go ledjen jálludaga huksen gávildin láseráigái ja gehččen sisa. Birccut miehtá! Juohkelágan ivdni, hápmi ja sturrodat. Birccut hilduid mielde, birccut borddiid nalde, birccut juohke sajis, muhto goitge hui čorgen, orui dego hui čielga systema visot duohkin, ja stobočiegas lei bidjan birccuid bovssaid sinne. Ledje sihkkarit dat mat ledje seammaláganat. In ástán lohkat dieđun visot, muhto árvideamis ledje goit duhát birccu beare stobus, ja ledje sihkkarit birccut gievkkanis ja juohke sajis.

Muhto maid de? Sáhtálin dieđun filosoferet ja árvidit vaikko man ollu, muhto in ipmir goitge. In oaččo dan hiehpat. In dieđe maid dajun. Manin lean nu? Jáhkán go duođaid dan? Ahte Nakata lea máhkaš čadnon mu nieguide? Lean go nu gáigá ahte jáhkán diekkár Hollywood-helveha-mánáidstory, vai lea go beare nu ahte hálidan dan duohtan? Midjas mu eallimis váilu, go ferten árvedávggiid (jus galggan Hollywood-twista bidjat) nie bivdit? Duddi lea. Čielga duddi. Lea áigi heaitit leahkit nu mánnálaš ja viggat albmaládje beassat dan duogábeallái. Nakata, mahkáš... Áibbas čielggas ahte lea vuogas olmmái, muhto... oktavuohta munno gaskkas ii leat... ferten dan beare hoddet.

Dárbbášan distrakšuvnna. Dárbbášan smiehttat eará go Nakata birra. Dárbbášan juoidá midjas ii leat smávvanieidda fantasiija. Dárbbášan oaivvi jorgalit nuppi jurdagiidda, nuppi nieguide, nuppi árgabeaivái. Buorre lea ahte dál lea álgán girjjálašvuođafestivála Romssas. Galggan leahkit hui áŋgiris festiválaguossi. Ja buorrelihkus ii leat doppe Murakami!

September 24, 2007

Mánnodat čakčamánu 24. beaivi

Betesdas su čuovvolišgohten,
manin in dieđe,
čužžon goalmmat geavlli vuolde,
suojis beaivváža buollimis,
bivas golggadii ja
rámbbit beaivvádagas bassi láttuža birastahttime
eŋgeliid vuordime,
bestejeaddji,
eanet jápman go eallimis;
doppe oidnen su vuosttaš geardde
ipmaša dahkat
sabbata njealjat jorrosis,
ja go vulggii
čuovvolin su,
manin in dieđe,
in smiehttan in maidige
in buktán in maidige,
sáddu juolgesuorpmaid goardime,
lei riekta
ja geahččalin su skuovvamearkkain vázzit,
muhto ledje earát,
earát geat sihkaste mearkkaid,
geat vácce mu ovdal,
gullen sin máŋggabealat jienaid
miehtá,
ja dobden aktonasvuođa
ja lagasvuođa sutnje.

Eahketbealde,
Tiberiasjávrri speadjalis,
beassážat lahkanišgoahtime,
mu borahii,
earáid nai,
ja soames dajai
min profehta...
ja mii nivkkuheimmet
ja váimmus dihten:
Du čuovvolan
ágibeaivi.

Iđđedis:
Eahketbiebmu ain deaddime čoavjjis
gohccájin
ildasii,
lea min guođđán!
soames čuorvvui,
ja viegaimet Tiberiasjávregáddái,
vanccaide,
gáittinaide ii lean sadji,
báhce gáddái,
suhkadettiin oidnen
gátnjaliid sáttu gástadeame,
muhto mus ii lean go okta jurdda,
ja maŋábealde čuorvvui stirvrejeaddji
suhket, speadjarat, ii bestejupmi geange vuordde!
ja oktilis jurdda dávistii:
Kapernaum!
Kapernaum!
Jeđđehusa gávpogii!
ja sugaimet
dego Riehtis áirruid doaimmahii.
Ja manin?
In dieđe.
Vel.

Nu guođán iežan
jávregasku
galbmasit nieguid bivdime
rabas vanccas.

September 20, 2007

Duorastat čakčamánu 20. beaivi

Nakata orru Utsiktena vuolemus ásodatráiddu rabddas. Ásodaga lahka lea unna vuovddáš gonnes leat moadde beaŋkka ja sugus, ja jus doppe čohkkát geahčat njuolga Nakata láseráiggi sisa. Lea veaha rohtu, nu ahte sutnje ii leat vejolaš oaidnit doppe olbmo čohkkáme, muhto jus čohkkát rivttes báikkis oainnát buorágit su. Odne vulgen njealjeáiggis dohko, nu ahte go Nakata bođii siidii čohkkájin jo doppe, oaidnemeahttun. Siskkobealde heahpanin, heahpanan ain, muhto in dieđe maid eará sáhtán dahkat. In leat vel nieguidanguin gámnnadan, ja Nakata borrá mu siskkožis.

Goitge. Doppe čohkkádettiin huomedin ahte Nakata eallimis ii soaitte leat nu beare ollu action (nugo árvidivččen jo). In báljo su oaidnán guokte diibmui, jáhkán lei čohkkáme gievkkanoasis, man in oaidnán, ja ii mannan láseráiggi meaddel eará go mottii olles áiggis doppe čohkkájin. De, sullii dii. 1845, bođii olggos guoddime guokte plastihkabusse, maid ruskalihttái bijai, ja jávkkodii fas sisa. Čohkkájin doppe vel kvárta, gitta ledjen sihkkar ahte ii boahtán fas olggos, ja de gávildin ruskalihttái ja gehččen sisa. Uttadahpi oidnen ahte bussiid sinne ledje breahttaspeallut, dohppestin daid mielde ja vulgen njuolga siidii.

Hybelis rahpen bussiid. Ledje guokte breahttaspeallu: “Stormenes tid” ja “Shear Panic”, ja go rahpen daid oidnen ahte speallut orrot áibbas ollásat. Ii orron mihkkege váilume, ja máŋga smávvabusse speallu siskkobealde eai lean rahppon ge. Válden visot olggos ja bidjen bajás spealluid. Orro ollásat gal. Ledjen láhppon. “Sáhtán beare nieguidan healbat, eai goassege šat máhca”, jurddašin iežainan. Soittii čielgalitt jus geahččalin spealastit. Reiddastin “Stormenes tid”, lohken čilgehusaid, muhto go galgen speallagoahtit huobmejin ahte birccut váilo. What? Isken oktii vel bovssa gonnes speallu lei boahtán, muhto ii mihkkege. Imaš. Isken “Shear Panic”. Seamma doppe: Olles speallu lei doppe, earret birccut. What the fuck?! Nakata strikes again.

Muhto iđit manan siidii. Áhččái ja eadnái. Illudan! Doppe gámnnan eará birrasa ja in dárbbáš eivakto dáivvástallat. Jáhkán lea munnje dál buorrin.

September 17, 2007

Mánnodat čakčamánu 17. beaivi

Lávvardaga vulgen gávpogii, ovttain ulbmiliin: Nakata gámnat ja stalket. In dieđe lea go lobálaš, ja mieđihan ahte ii leat morálalaš, muhto muhtomin ferte olmmoš dahkat dan man ferte, ja jus ii oktage soardašuva... lea okej...

Bohten gávpogii árrat, nu ahte fitnen álggus girjerádjosis. Doppe čohkkájin veaha áviissaid ja sárgonráidduid lohkame, gaskabeai’áiggi vuordime, ja go diibmu lei guokte vulgen. Smihtten ahte buoremus vejolašvuohta lei jus vulgen Palettenii, gonnes leimme jo oktii gámnnadan. Árvidin ahte vejolašvuohta ii lean nu stuoris, muhto muhtun sajis fertejin álgit, ja Paletten lei áidna man dihten. Vázzen gáhta vuolus girjerádjosis, ja galgen jur jorgalit gurutguvlui Storgatas go vilppastin Burger Kinga sisa (Burger King lea dan čavčča ođasmahtton, ođđa stovllát ja borddit geasuhit čalmmiid), ja doppe sinne, aktonasvuođas láseráiggi bálddas, čohkkái Nakata! Dego jorribiegga jorgalin olgešguvlui ja vulgen sisa.

Osten whoppermeala ja čohkkedin su lahka. Nakata lei jo geargan borramis, ja čohkkái beare guorus gáriin áibmui geahččame. Whoppermeala boradettiin vilpon su guvlui. Visot olbmot su birra ledje unnimusat buolva nuorat go son, ii leat dábálaš ahte 60-jagát olmmái eivákto Burger Kingas borrá. Diekkár birrasis šattai Nakata vel eanet imaš go dábálaččat lei, ja in dieđe jus lei biras midjas dagai dan, muhto orui nu lihkoheapme, measta morašlaš. Čohkkái doppe bordái geahččame, gieđat gáibbi vuolde, muhtomin bijai gieđa čalmmiid badjel ja čiegahii čalmmiid guhká ovdal fas geahčai bajás, vilppastii birra, ja fas návlii geahčastaga bordái. Čierui go gánjalkeahtta Nakata? In dieđe. Go vulggii olggos čuovvulin su.

Goavrrui Storgata čađa. Go bođii Domgirkui stánidii. Loktestii geahčastat dego vikkai orienteret, gevlii Domgirkopárkka badjel ja vulgii sisa doappárrámbuvrii. Dohko sisa in duostan su čuovvut, nu ahte čohkkedin girkotrahpas vuorddážit. Kvártta maŋŋil bođii olggos guoddime plastihkabusse. Busse čađa oidnen ahte lei oastán muhtunlágan breahttaspeallu. Jorgalii poasttačiega birra Strandtorgá guvlui ja vulggii sisa Nerstranda-guovddážii. Doppe manai njuolga Edwisii (stoagusrámbuvra). Dán háve dusten mannat sisa, ja čuoččahin dobealde rámbuvrris sus. Nakata lei breahttaspeallohildus hommáme. Hilduid badjel oidnen maid lei bargame: Válddii olggos juohke breahttaspeallu, iskkai dan albmaládje, geahčai juohke vuogis dan, doalai dan bajás, logai, haŋkkuhii dan bealji bálddas, ja de bijai sisa fas hildui. Lei vissa ohcame juoidá hui sierra.

Edwisas vulggii guorut gieđaiguin, muhto ii vuollánan. Vulggii njuolga Tromsø Hobbysenterii, ja go doppe gearggai fas nuppi imaš rámbuvrii, ja doppe fas nubbái, ovdal čuoččahii bussevuordinbáikái. 20-busse. Dahkaludden ahte galgen JCii. Doppe čužžon čuovvume mielde jus budde bođii. Livččii váivi dál stánidit, ja ledjen sihkkar ahte ii lean mu oaidnán. Nuppi rámbuvrras lei boahtán olggos ođđa bussiin, ja JC-čiega birra oidnen ahte dat nai lei breahttaspeallu. Imaš. Muhto... manin anán mon dan ipmažin? Lea han oalle dábálaš oastit breahttaspealluid. Soittii oastit attáldagaid jumešpárrii? Mas mon dieđán? Lean suige Nakata badjelmeare mystifiseren, in dieđe manin juohke diŋga ferte leahkit nu imaš.

Muhto na. Vulgen dieđun busse mielde. Nakata orru Utsikten ásodatsearvvis, čuvvon su measta gitta uksii, ja de vulgen siidii. Nuogis go nuogis. Muhto dál dieđán gonnes orru. Ja maid dagan dainna? Lean go stalker? Duosttan go? Hálidan go obage? Lea go mon guhte lean imaš? Máŋga gažaldaga, unnan nahkárat.

September 14, 2007

Bearjadat čakčamánu 14. beaivi

Eallin fas golggada, muhto in dobdda ahte ealán olleslaččat. Vuolggán skovlái, čálestan logaldallamiin, lean eanet sosiála, muhto ii leat šat dolla mus. Ii leat šat mihkkege in-the-face-das-lean-mon-attitude. Maŋimus beivviid leat dáhpahusat golgan meaddel, muhto in leat nahkan nu beroštit: Sámi studeanttaid jahkečoahkkin ođđaválljejuvvon jođiheddjiin (hot), ildas Sámedikkis ja Puma jávkkoda seaibi julggiid gaskkas (buorre), muhto beroštan go duođaid? In. In gámnna šat ráfi, ja ii leat álki sirdit fokusa alddan erii. Vikkan fas gámnnadit nieguiguin, eahkedis geahččalan fantasiijaid hástalit ovdal nohkan, iđđedis vealan seaŋggas viggame muitit jus lean niegadan, muhto: Ii mihkkege šat.

Ja Nakata mu bieguha. Ii dainnaládje, muhto: Sáhttá go leahkit duohta ahte son lea das oasálaš? Lea go oba jáhkehahtti? Lea go vejolaš ahte bassi/gentechprofessor/luistejeaddji suoláda nieguid, dahje geavvá visot mu oaivvi sinne? Leat suoivvat mus váldán stivrema? Nu máŋga gažaldaga girddašit oaivvis, ja dat váibadahttá.

Muhto okta buorre diŋga nai: Odne ožžon vuosttaš orgasma guhkes áigái. Otná logaldallama maŋŋil vulgen universitehtagirjerádjosii logažit, in lean nu gehppes mielas, muhto hálidin baicce geahččalit, ja in gillen vuolgit siidii, hálidin universitehtas gaskabeaivvi borrat, nu ahte čohkkájin doppe, jurdagat skuvdnjume, miella ruohtasteame, ja čalmmečiegas oidnen Poshy boahtime. Cohki stánidii, vuoigŋa bisánii, ja de čohkkedii Poshy; mus golbma mehtera eret, nu ahte ožžon su profiillas, ja cohki lakkagođii. Poshy anii baskkes, vilges báiddi badjelasas. Báidi lei rabas rattis nu ahte liiki lei álás gitta čiččiide, vuovttaid lei čuolbman bajás nu ahte niski oidnui, veaha vuovttat stullame niskkis čuolmma olgobealde, liiki liekkas ja veaha ruoksán, raddi lokteme vuoigŋama mielde.

Álás oalgedákti, čiččit cirbmume báiddi vuostá juohke sisavuoigŋama mielde, litna baksamat stullame peannain, spatnadis giehta niskki njávkame: Dobden lieggasa leabbame oaivvis goroda čađa, ja dedden hárčči garrasit stovlái, dobden hárčči gástame, ja Poshy mu huolahii, vanadii čiččit báisime báidi čaŋame bajás, oidnen álás čoavjji fásta liikki, ja go in šat gierdan vuordimis bilbon hivssegii. Doppe gessen bovssaid vuolus, skillejin juolggit ja nie čuožžume basadangári vuostá illá ožžon suorpmaid sisa ovdal máilmmi stuorimus orgasma mu gearadii, gahččen guolbái ja doppe vellen šluohkkime, suorpmat iežan sinne, orgasma riideme in dieđe man guhká. Go bohten olggos árvidan ahte ledjen hui ruoksadin, muhto gorut lei gehppon, ja dál, iežan oadjebas lanjas, beare návddašan maŋŋábáruid. Jáhkán lei munnje buorrin, vaikko veaha heahpan nai.

September 12, 2007

Gaskavahkku čakčamánu 12. beaivi

Odne vulgen universitehtii ja čohkkájin dáiddavit.-logaldallama čađa. Lei renessanssa birra, muhto in čuvvon mielde. Miella lei Nakata luhtte. Go logaldallan gearggai vulgen bajás kantiidnii, su vuorddážit, sávvame ahte galggai boahtit. Čohkkedin girjjiin uvssa lahka, dainnaládje ahte oidnen olbmuid geat bohte sisa, muhto dat eai nu álkit oaidnán mu, ja nu čohkkájin. Njeallje diimmu. Iskame juohke riehttása guhte bođii uvssa čađa. Ledjen jur doaivvu massime, ja galgen coggat girjji fas lávkii go uvssa rahppui, ja sisa bođii Nakata, gáhpir oaivvi nalde, dego luistejeaddji goavrume gieđat sealggi duohken, unna suhkan vázzimis, juohke lávkki mielde doarrás njuohppame dego universitehtabirrasa unna Hjallis.

Bidjen diŋggaid ruvva lávkii ja čuovvolin su biepmoráidui. Nakata diŋgui gaskabeaivvi, nu dahken mon nai, ja gámnen saji su lahka nu ahte sáhtten čuovvut mielde maid dagai. Nakata čohkkái eivákto oaivi vuolus boradettiin. Lei buktán mielde gihpu gonnes bajilčálus lei oidnosis, ja doppe čuoččui gentech-juoga. Gentech? Lei Nakata duođaid juoga professor? Manin de álo borai eivákto? Manin in goassege su oaidnán olbmuid olis? Eai go lean doppe mielbargit geaiguin sáhtálii muhtomin ovttastallat? Ja gentech?! Mon guhte olbmá olgguldasa ektui ledjen sihkkar ahte lei juoga bassi, ja de lea biro space scientist?! Man smárta lean mon, ja maid muitalit diekkár ovdagáttut mu birra? Mon: Lesbálaš sáminieida guhte olgguldasa mielde kategorisere olbmuid. Áibbas hearvái...

Ja go Nakata vulggii báhcen čohkkát. Ledjen hirpmástuvvan. Nakata ektui, dieđun, ahte lea professor, muhto eanemusat iežan ektui, iežan gáttuid ja jurddašanvuogi ektui: Lean go oaivvis nu gárži ahte eallin ii leat munnje oahpahan ii maidige? Dahje lea go nu ahte mu gáttut leat njuolgat, ja ahte Nakata ii leat professor, ahte lei beare guoddime birra gentech-gihpu juoga sivas? Vástádus lea ahte odne heahpanan, geahčan iežan oskkáldas láseráiggi olggos, oahpes šuoŋat stullame áimmus, muhto vaikko dilli lea nu dál ii ávtte lanjas čohkkát hamletstallame; ferte action. Ferten dan Nakata-čuolmma čoavdit, leaš go professor vai ii. Iđit lean geargan heahpaneamis.

September 11, 2007

Distat čakčamánu 11. beaivi

Lean heaitán ihku niegadit. Niegut eai šat boađe. Ja dál ipmirdan: Manin nahkárat eai boađe, manin gohccán guoros dobdduin, manin lea nu lossat badjánit, manin lea mus miella nu seavdnjat. Lean álo niegadan, ja niegut leat nu nannosit bisson millii ahte in leat oba smiehttan ge daid birra. Dat beare ledje doppe, niegut, dego ii mihkkege eará livčče, in leat ipmirdan ahte dat dat lei, ahte váilo, ja odne iđđedis, go huomedin, vellen seaŋggas go gohccájin, dobden guorosvuođa čaŋame gorodii, geahččalin ipmirdit midjas mu sivahallá, manin mokta lea mus javkan, ja huomedin: In leat ihku niegadan! In leat máŋga ihku niegadan!

Ja visot čielggai, ja dál čohkkán smiehttame man guhká lea nu leahkán, ja lean oalle sihkkar: Niegut nohke beaivvi go Nakata birra čállen. Livččii oalle psycho, dan ipmirdan mon nai, muhto lean nu sihkkar go oba sáhtán: Maŋŋil go čohkkájin Palettenis Nakatain in leat niegadan, ja konklušuvdna lea álki: Mu niegatkeahtesvuohta lea muhtunládje Nakatai čadnon. Muhto goktes? Ja vel eanet dehálaš ja imaraš: Manne? Ja maid galggan dainna dahkat? Maid sáhtán dainna dahkat?

Ferten gámnat eanet dieđuid Nakata birra. Dat lea sihkkar. Ii leat nu ahte meinen su stalket, muhto lea bággu dahkat juoidá, ja mon dárbbášan iežan nieguid ruovttoluotta! Ja diđeš hal beana sáhttá Nakata mu veahkehit, eahpidan ahte olmmái ieš diehtá juoidá dan birra, ahte lea iešdáhtolaččat nieguidan suoládan, muhto ii go oro čadnon dasa muhtunládje? Dahje lean go miela massime, lean go lohkan beare olu Murakami? Oainnán ieš ahte lea oalle far out, muhto riehtis viegaha, ja ferten dahkat dan, ferten iskat dan Nakata-liŋkka, in oainne eará čovdosa.

Muhto ferten njulget nai iežan eallima. Odne in leat skovllás, in iktege lean, muhto dál: Galggan mannat skovlái, galggan viggat leahkit sosiála, galggan gámnnadit fas eallimiin (healthier, more productive, happier), ja niegut: Galggan oažžut daid ruovttoluotta, muhto na guhká ferten birget nieguid haga.

September 08, 2007

Lávvardat čakčamánu 8. beaivi

Leat dál vássán máŋga beaivvi. Seavdnjadat lea gámnan saji mu eallimis. Go gohccán iđđedis lean nu lossesmielas. Lea váiban lossesmiella man in leat ovdal dobdan, ja in dieđe goktes galggan dainna birgehallat. Maŋimus beivviid lean eanas siiddas čohkkán, in leat olggos vuolgán eahkedis, vaikko muhtunládje hálidin duorastaga vuolgit sámistudeanttaid pizzaeahkedii, vaikko hálidin ikte konsertii Kaosis, vaikko dieđán ahte galggalin vuolgit olggos, leahkit sosiála, muhto in leat gierdan olbmuid sinne leahkit, in gámnna dasa vuoimmi: ságastit, moddjádit, suohtastallat, ovttastallat, in leat hálidan dan birra jurddašit ge.

Hálidan čohkkát iežan lanjas. Geahččat láseráiggi olggos. Niegadit. Musihka guldalit. Leahkit ieš. Ieš-olmmoš. Mon. Nuorra lesbálaš sáminieida máilmmiin viggame birgehallat. Guhte muhtomin jáhkká ahte lea máilmmi váhkar, ja muhtomin jáhkká iežas nu fuotni ahte hálida jápmit. Ferten smiehttat: Manin lea nu? Manin lean mon diekkár olmmoš guhte nuppi sekunddas gibžu allamus gáisái, ja nuppi fas gahččá čiekŋaleamos juvvii? Lean álo leahkán nu, muhto maŋimus vahkku lea leahkán earenoamaš seavdnjat, beaivvit maŋŋálaga seavdnjadaga ilgádis áskkis, ja go lea nu: Steven, mu partner in pain, Johnny, mu miela seismográfa, Andy, mu vára strávvi, Mike, mu eallima ritma, odne the queen is dead, ja báhcán čohkká suorganan nieiddaš eallima boatkkalis várrelanjas, ja goas galggan beassat siidii, goas galggan beassat eadnái ja áhččái, goas beasan erii? Life is very long, when you’re lonely...

September 04, 2007

Distat čakčamánu 4. beaivi

Jáhkán ránnjánieida lea lesbálaš! Doppe lea nieida guhte hui dávjá sus fitná guossái, ja in jáhke dat álo vuolgá fas, jáhkán dat idjada...! Odne reidiiga ovttas gaskabeaivvi, ja go gievkkanis fitnen stumppasneaidda suvležit jurddašin ahte dat han leat jur dego párra ja ahte orui hui fiinnat, ja de huomedin: Leaba párra! Ja dál ipmirdan. Soaitá dan dihte muinna lea váldán oktavuođa? Soaitá oaidnit... ahte lean dego son...?

Imaštalan measta. Eai olbmot láve mus oaidnit... ahte nieddaide liikon... Imaš, ártet, muhto lea áidna sivva man oainnán, ja dál smiehtan: Oidno go mu ráhkisvuohta nu álkit? Lean go nu silli? Lea mu siellu nu oinnolaš? Ii ahte livččii boastut ahte olbmot dieđále, muhto in leat jáhkkán ahte nu oidnosis ledjen. In dieđe liikon go dasa, jus lean. Hálidan leat ieš, hálidan ahte mu jurdagat galget munnje gullat, hálidan ieš daid olggos luoitit go ieš hálidan, siđan luoitit sisa sin geat leat ánssášan, ja muđui iežan jurdagiid, iežan sevdnjes háluid, iežan imaš nieguid, iežan mohkagis iešvuođa atnit ráfis.

Muhto nuppeládje lea gelddolaš: Lesbálaš párra mu lobus! Seavdnjadat ja čuovga vázziba odne oainnat giehtalaga, nubbi geassá, nubbi niktá: Gelddolaš lea jurddašit maid bargiba dan uvssa siskkobealde, muhto... manin ii leat mon? Manin ii leat mu moarsi? Ja dál čohkkán iežan seaŋggas dihtoriin. Geahčan láseráiggi olggos; seavdnjadahkii. Guldalan “The Boy With the Thorn In His Side” fas oktii, fas oktii, dego bestojupmán livččii, ja oaivvis huraida surgadis jurdda: Lean son. Lea mu čoavjjis nai bávččas midjas bieguha, givssida, čieruha: A murderous desire for love. Lean ihpil, vártnuhis sivdnádus čuovgga ja seavdnjadaga gaskkas, suoivvaid hearra prinseassa, Morrissey mu eallima livdehallá, ja odne fas ganjaldan.

September 03, 2007

Mánnodat čakčamánu 3. beaivi

Ja go máilmmi loahpa oidnen
ii lean go geahči,
ja jorgalettiin gohčui
seavdnjadat.

Nie. In dieđe lea go dat oba dikta. Ii leat nu álki lyrihka čállit go olmmoš sáhtálii jáhkkit, ii beare boađe go čohkkeda, ii munnje goit. Lean olles beaivvi geahččalan juoidá huomedit čállit, juoga midjas juoidá mearkkaša, juoga midjas hástala ja movttiidahttá, muhto in naga dan bargat. In odne goit. Nu ahte dat man lean nahkan moivet oktii lea diet. Oba árki, muhto nu lea. In galgga goassege šat rápmit ahte galggan divtta geaidut oktii beare nie, muhto ii gal mearkkaš ahte vuollánan. Veaha váivi aŋkke lea go in iešge ipmir jur maid dikta man lean čállán mearkkaša, anán dego dobddu ahte sáhttálii mearkkašit juoidá, muhto lea váttis dadjat midjas lea. Muhto olmmoš oahppá, ja dál lea jávoheapmi veaha mu oahpahan: Back to reality.

Bearjadaga ledjen fas olgun, vulgen Drivii maŋit, go moadde olbmo mat ledje leahkán sámifeasttas mannan bási mu hástale boahtit. Muhto in diehtán ahte nu váivi galggai šaddat... Doppe lei oainnat bárdni guhte lei leahkán doppe dan feasttas, muhto geainna in lean ovdal hoallan, ja uttadahpi go dohko bohten álggii munnje viggat nu ihána... Ii lean beare veaha ge, galggai mu doallat ja ii heaitán mu giehtadit, ja vaikko geahččalin sáddet sutnje signálaid ahte in su huollan beare joŧkkii ja šattai vel vearrát. Álggii munnje savkalit (ii jur savkalit nahkan go lei nu juhkan, čuoččui doppe soalssideame mu bealji sisa) fasttes diŋggaid, ahte galgen su mielde siidii, maid hálidii muinna dahkat, rámidii iežas čippi, man stuoris lei (biro sámibártnit), ja loahpas šattai nu vearrái ahte fertejin beare vuolgit. Suddu, go livččii muđui hávskkes eahket, muhto earát nai ledje nu juhkaluvvan ahte eai huomedan eai maidige. Váivi, dieđun, bárdnái nai, muhto go ii liiko bártniide ii liiko bártniide.

Beaivvi maŋŋil vulgen gávpogii gaskabeaivvi boražit. In láve gillet biebmut, nu ahte árgabeivviid dábálaččat boran universitehtas, ja dán lávvardaga vulgen gávpogii. Ale mus jeara manin, muhto mearridin Paletten-káfea geahččalit. In dieđe manan go dohko oktii vel, ii biebmu lean nu buorre, ja lei divrras vel, muhto doppe lei okta diŋga midjas lei mielagiddevaš. Doppe lei olmmoš gean lean universitehtakantiinnas máŋgii oaidnán, láve doppe borrat gaskabeaivvi, ja dál čohkkái Palettenis seamma sivas go mon. Olmmái lea dego 50-60 jagi boares, ja ferten árvidit ahte atná juogalágan barggu universitehtas, muhto in jáhke lea oahpaheaddji, soaitá muhtunlágan viessobearráigeahčči, ja dan man dál dajan ehpet galgga boastut ipmirdit, ii leat nu ahte anán su rávkin dahje nie, muhto orru hui aktonas, álo borrá eivákto universitehtas, čohkká eivákto iežas borddis, ja dál, lávvardaga, čohkkái Palettenis; eivákto.

Lean odne hui ollu olbmá birra smiehttan. Lean jur lohkan Murakami girjji “Kafka på stranden” ja girjjis lea olmmoš gean namma lea Nakata. Jáhkán dat olmmái soaitá leahkit veaha dego Nakata. Nakata lea olmmoš guhte eallá oaju nalde go ii oktage jáhke ahte nahká barggu doallat. Son lea nu máŋgii gullan ahte lea “jallasoaivi” ahte ieš oaidná dan lunddolažžan, ja dainnaládje čilge nai iežas eallima mohkiid: Nakata lea jallasoaivi, ja danin ii beasa eallit seammalágan eallima go dábálaš olbmot; Nakata lea jallasoaivi ja eallá jallasoaivvi eallima. Muhto dat man ii oktage dieđe lea ahte Nakata máhttá bussiiguin hoallat, ja ahte doallá čoavdaga stuorra čiegusvuođaide. Nakata ovddasta olbmuid geaid servodat fuonáša, geaid árvvu servodat ii ipmir dan dihte go eai vácce servodaga čorgen bálgáid mielde, go eai hieba servodaga mearriduvvon árgabeaivái, ja danin kategoriserejuvvojit imašlažžan, atnemeahttumin, jallasoaivin.

Dat man dieđán mu Nakata birra lea: Goavru ja vázzá bonjihis julggiiguin, lea gurpesealggát ja skielgačalmmát, lea ránesvuovvtat ja atná álo ruvdoskirttu badjelis, dávjá boradettiin massá iežas juŋá ja gáffela, lea 50-jagiin, atná muhtunlágan barggu universitehtabirrasis ja deháleamos: Orru hui aktonas ja veaha láhppon. Jáhkán moai Nakatain letne veaha seammaláganat.

August 31, 2007

Bearjadat borgemánu 31. beaivi

Odne gehččen Poshy njuolga čalmmiide...! Lei ex.phil.-logaldallama bottus: Mon vázzen trahpa bajás kantiinna guvlui, ja dat lei jur boahtime trahpa vuolus. Lei vázzime ustibiin ságasteame, lei ustit guhte hoalai ja Poshy dego váccii oaivvi nivkkiheame, ja de jur go su meattildin trahpas veaha jorgalii ja geahčai mu čalmmiide. Galggalii jáhkkit ahte livččii veaha hearvái, muhto vaikko mu geahčai čalmmiide, geahčai liikká njuolga mu čađa, áibbas beroškeahtta, ii lean lihkastat muođustis, dego beare registrerii mu, ahte ledjen dan máilmmis, ahte ledjen olmmoš nugo son, ja de váccii viidáseappot, ja geahčadettiin bađas čiega birra jávkame ledjen sihkkarit jo helbon.

Nu ahte vaikko in galggale beroštit ii leat buoremus beaivi leahkán. Ja iige logaldallan lean jur hersko: Ex.phil… Oalle meađggus, muhto who needs it? Odne lei Aristotelesa birra, ja muhtunládje lea visot man son ja dat eará antihkkárat leat dadjan áibbas okej, eará go ahte ii leat veahage čadnon duođalašvuhtii. Dieđán ahte lea mahkáš eurohpa kultuvrra álgga ja nie, muhto filosofaid oahppu lea nu abstrakta, ja dat han lea iešalddes okej, muhto in ipmir ulbmila dainna. Abstraheren abstraherema dihte? Na okej, Platon, suohtas jurdda, dat ideat, muhto midjas lea, lea go máinnas vai mii? Soaittán ulbmila ipmridit go veaha guhkelii ollet...

Muhto lei okta diŋga midjas mu mielas lei mielagiddevaš: Aristoteles lea hui hierarkkálaš olmmoš, reide juohke diŋgii listtu. Nu lea listen nai sivdnádusaid, ja allamus sivdnádus gohčoda “lihkatkeahtes lihkadeaddji”, midjas mearkkaša sullii “son guhte huometmeahttun máilmmi lihkastahttá”. Dulkonvieru mielde lea dat dieđun seamma go “Jipmil”, muhto čohkkádettiin doppe smiehttagohten ahte lea tearbma midjas hui buorágit govvádalla girječálliid, dahje dan man girječállit dahket go leat čállime: Hábmejit máilmmi gonnes eai ieš oidno eaige gullo, ja leat dan máilmmi gáitveagalaš máhttáheadjit. Lihkatkeahtes lihkadeaddjit.

Liikon dasa. Liikon dan jurdagii oalle buorágit. Čuodjá nu čáppat. Muhtunládje movttidahttá. Bidjá jurdagiid johtui. Ja dál oainnán ahte lean iežan vel dusttodeame, ja ahte Aristoteles sáhttá leat munnje nai ávkin. Oainnat de! Ja boahtte háve go almmuhan blogga galgá leahkit dikta mielde! Man ieš lean čállán! Word up!

August 29, 2007

Gaskavahkku borgemánu 29. beaivi

Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto dobddan ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivákto, muhto lea veaha dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea iešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gámnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivákto leahkit. Lea báicce kuula. Veaha indie. Muhto iešdobdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddes vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi liekkaselementtaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika, muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis.

Lean báicce veaha oahpasmuvvan ránnjáiguin dan vahku. Leat máŋga olgoriikkalačča mu lobus, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat eŋgelasgielan hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja mielagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovttelit... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares, ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot,in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru hálideame oktavuođa. Imaš.

Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba (eaba ieš dan dieđe, muhto leaba). In leat dan ovdal dál huomedan, muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyrálaš minstáriidda, ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus oktage máhtii sámegiela, ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.

Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gámnnat nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac.-muohtu sámifeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámiláganat olggosoaidnit. Poshy lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvon mearrasámit leat.

Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ grehkalaš lyrihkkár Sapfo birra, guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea “lesbálaš”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid. Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.

Nu jurddašan mon nai: Hálidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, midjas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan midjas lea dárbbášlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smiths mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadagas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtatvuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.

August 26, 2007

Sotnabeaivi borgemánu 26. beaivi

Lea sotnabeaivi, láseráiggi olgobealde oainnán árvvi gahččame, máilbmi lea ráfis, ja miella lea buorránan. Čoahkkin šattai buorre vásáhus. Ledjen mearridan vuolgit gávttekeahtta čoahkkimii, ja dat lei seamma buorre: Doppe eai lean go guokte-golbma gávttehačča. Eai lean ge oktiibuot nu galle olbmo, sullii 20, ja dasa lassin Sámi-TV (ihttin soaittán oidnot TV-ođđasiin!). Ieš ledjen ballan ahte galggai šaddat hui losses čoahkkin, ahte galggai leahkit dego hávdadeapmi, muhto nie ii šaddan. Jáhkán olbmot mat ledje boahtán (orro leame beare hárjanan Davvi Nuorrarat) ledje jo iežaineaset soabadan ahte áidna vejolašvuohta lei organisašuvnna heaittihit. Jáhkán nai ahte eatnasat sávvet ja jáhkket ahte boahtteáigi buktá ođđa organisašuvnna seamma doaimmain go Davvi Nuorra. Ii oktage bealkán, ii oktage čirron, jođiheaddji čilgii buorágit manin organisašuvdna lei gártan diekkár ekonomalaš dillái ja moadde olbmo válde sáni praktihkalaš gažaldagaid jearažit. Lei hui ráfalaš čoahkkin, ja 12.00, beannut diimmu geažis, ii lean šat Davvi Nuorra.

Čoahkkima maŋŋil vulge gáittinat Peppesii pizza boražit, ja lei dieđun hávski ja buorre ja NSR mávssii pizza gáittin olbmuide (giitu!) ja moadde pizzabiehki ja vuollaga maŋŋil loktejuvvui miellaláhki sihke mus ja earáin; beaivváš báittii ja eahket plánejuvvui. Ieš in dadjan nu olu, eanemusat vástidin beare gažaldagaid, muhto lei hávski, olbmot hálide diehtit mu birra, maid studerejin ja nie, ja bovdejuvvojin dieđun nai festii eahkedis.

Dan háve in nu hirbmadit geahččalan ovdal vulgen olggos. Gárvodin eanet anonyman, ja válden busse gávpogii. Go bohten ovdafeasttabáikái Fredrik Langesgates ledje jo doppe dievva olbmot, juohke čiegas Sámis: oarjesámit, skániidraddisat, deanoboys, kárášjoht’- ja guovdageain’vilddut, mearrasámit, ruoŧabealde sámit ja miellaláhki lei girddašeame muhtun sajis dáhki vuolábealde. Lei mu vuosttaš sámi ovdafeasta danne Romssas, ja ledje mojit dievva, juolggit fállásat ja oahpes partyluođit bohte báruid mielde gáittinaid čoddagiin.

Lei nu buorre, nu buorre, ja olmmoš oskugoahtá: Sámi nuoraid gevrodat ii noga Davvi Nuorain. Mii ain galgat gullot, mii ain galgat oidnot ja eanan galgá min seammageardánis lávkkiid vuolde sparaidit! Lean sihkkar! Otná soundtrack ii gula The Smithsii; odne lea Björka jietna lanjažis dávistan, hástalan, oskkuhan:

start your own currency
make your own stamp
protect your language
declare independence
don’t let them do that to you
declare independence
don’t let them do that to you
make your own flag
make your own flag
make your own flag
make your own flag
raise your flag!

Damn colonists! Odne eahkedis lea mu unna lanjaš autonoma sámi eanan!