August 31, 2007

Bearjadat borgemánu 31. beaivi

Odne gehččen Poshy njuolga čalmmiide...! Lei ex.phil.-logaldallama bottus: Mon vázzen trahpa bajás kantiinna guvlui, ja dat lei jur boahtime trahpa vuolus. Lei vázzime ustibiin ságasteame, lei ustit guhte hoalai ja Poshy dego váccii oaivvi nivkkiheame, ja de jur go su meattildin trahpas veaha jorgalii ja geahčai mu čalmmiide. Galggalii jáhkkit ahte livččii veaha hearvái, muhto vaikko mu geahčai čalmmiide, geahčai liikká njuolga mu čađa, áibbas beroškeahtta, ii lean lihkastat muođustis, dego beare registrerii mu, ahte ledjen dan máilmmis, ahte ledjen olmmoš nugo son, ja de váccii viidáseappot, ja geahčadettiin bađas čiega birra jávkame ledjen sihkkarit jo helbon.

Nu ahte vaikko in galggale beroštit ii leat buoremus beaivi leahkán. Ja iige logaldallan lean jur hersko: Ex.phil… Oalle meađggus, muhto who needs it? Odne lei Aristotelesa birra, ja muhtunládje lea visot man son ja dat eará antihkkárat leat dadjan áibbas okej, eará go ahte ii leat veahage čadnon duođalašvuhtii. Dieđán ahte lea mahkáš eurohpa kultuvrra álgga ja nie, muhto filosofaid oahppu lea nu abstrakta, ja dat han lea iešalddes okej, muhto in ipmir ulbmila dainna. Abstraheren abstraherema dihte? Na okej, Platon, suohtas jurdda, dat ideat, muhto midjas lea, lea go máinnas vai mii? Soaittán ulbmila ipmridit go veaha guhkelii ollet...

Muhto lei okta diŋga midjas mu mielas lei mielagiddevaš: Aristoteles lea hui hierarkkálaš olmmoš, reide juohke diŋgii listtu. Nu lea listen nai sivdnádusaid, ja allamus sivdnádus gohčoda “lihkatkeahtes lihkadeaddji”, midjas mearkkaša sullii “son guhte huometmeahttun máilmmi lihkastahttá”. Dulkonvieru mielde lea dat dieđun seamma go “Jipmil”, muhto čohkkádettiin doppe smiehttagohten ahte lea tearbma midjas hui buorágit govvádalla girječálliid, dahje dan man girječállit dahket go leat čállime: Hábmejit máilmmi gonnes eai ieš oidno eaige gullo, ja leat dan máilmmi gáitveagalaš máhttáheadjit. Lihkatkeahtes lihkadeaddjit.

Liikon dasa. Liikon dan jurdagii oalle buorágit. Čuodjá nu čáppat. Muhtunládje movttidahttá. Bidjá jurdagiid johtui. Ja dál oainnán ahte lean iežan vel dusttodeame, ja ahte Aristoteles sáhttá leat munnje nai ávkin. Oainnat de! Ja boahtte háve go almmuhan blogga galgá leahkit dikta mielde! Man ieš lean čállán! Word up!

August 29, 2007

Gaskavahkku borgemánu 29. beaivi

Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto dobddan ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivákto, muhto lea veaha dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea iešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gámnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivákto leahkit. Lea báicce kuula. Veaha indie. Muhto iešdobdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddes vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi liekkaselementtaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika, muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis.

Lean báicce veaha oahpasmuvvan ránnjáiguin dan vahku. Leat máŋga olgoriikkalačča mu lobus, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat eŋgelasgielan hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja mielagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovttelit... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares, ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot,in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru hálideame oktavuođa. Imaš.

Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba (eaba ieš dan dieđe, muhto leaba). In leat dan ovdal dál huomedan, muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyrálaš minstáriidda, ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus oktage máhtii sámegiela, ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.

Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gámnnat nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac.-muohtu sámifeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámiláganat olggosoaidnit. Poshy lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvon mearrasámit leat.

Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ grehkalaš lyrihkkár Sapfo birra, guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea “lesbálaš”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid. Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.

Nu jurddašan mon nai: Hálidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, midjas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan midjas lea dárbbášlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smiths mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadagas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtatvuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.

August 26, 2007

Sotnabeaivi borgemánu 26. beaivi

Lea sotnabeaivi, láseráiggi olgobealde oainnán árvvi gahččame, máilbmi lea ráfis, ja miella lea buorránan. Čoahkkin šattai buorre vásáhus. Ledjen mearridan vuolgit gávttekeahtta čoahkkimii, ja dat lei seamma buorre: Doppe eai lean go guokte-golbma gávttehačča. Eai lean ge oktiibuot nu galle olbmo, sullii 20, ja dasa lassin Sámi-TV (ihttin soaittán oidnot TV-ođđasiin!). Ieš ledjen ballan ahte galggai šaddat hui losses čoahkkin, ahte galggai leahkit dego hávdadeapmi, muhto nie ii šaddan. Jáhkán olbmot mat ledje boahtán (orro leame beare hárjanan Davvi Nuorrarat) ledje jo iežaineaset soabadan ahte áidna vejolašvuohta lei organisašuvnna heaittihit. Jáhkán nai ahte eatnasat sávvet ja jáhkket ahte boahtteáigi buktá ođđa organisašuvnna seamma doaimmain go Davvi Nuorra. Ii oktage bealkán, ii oktage čirron, jođiheaddji čilgii buorágit manin organisašuvdna lei gártan diekkár ekonomalaš dillái ja moadde olbmo válde sáni praktihkalaš gažaldagaid jearažit. Lei hui ráfalaš čoahkkin, ja 12.00, beannut diimmu geažis, ii lean šat Davvi Nuorra.

Čoahkkima maŋŋil vulge gáittinat Peppesii pizza boražit, ja lei dieđun hávski ja buorre ja NSR mávssii pizza gáittin olbmuide (giitu!) ja moadde pizzabiehki ja vuollaga maŋŋil loktejuvvui miellaláhki sihke mus ja earáin; beaivváš báittii ja eahket plánejuvvui. Ieš in dadjan nu olu, eanemusat vástidin beare gažaldagaid, muhto lei hávski, olbmot hálide diehtit mu birra, maid studerejin ja nie, ja bovdejuvvojin dieđun nai festii eahkedis.

Dan háve in nu hirbmadit geahččalan ovdal vulgen olggos. Gárvodin eanet anonyman, ja válden busse gávpogii. Go bohten ovdafeasttabáikái Fredrik Langesgates ledje jo doppe dievva olbmot, juohke čiegas Sámis: oarjesámit, skániidraddisat, deanoboys, kárášjoht’- ja guovdageain’vilddut, mearrasámit, ruoŧabealde sámit ja miellaláhki lei girddašeame muhtun sajis dáhki vuolábealde. Lei mu vuosttaš sámi ovdafeasta danne Romssas, ja ledje mojit dievva, juolggit fállásat ja oahpes partyluođit bohte báruid mielde gáittinaid čoddagiin.

Lei nu buorre, nu buorre, ja olmmoš oskugoahtá: Sámi nuoraid gevrodat ii noga Davvi Nuorain. Mii ain galgat gullot, mii ain galgat oidnot ja eanan galgá min seammageardánis lávkkiid vuolde sparaidit! Lean sihkkar! Otná soundtrack ii gula The Smithsii; odne lea Björka jietna lanjažis dávistan, hástalan, oskkuhan:

start your own currency
make your own stamp
protect your language
declare independence
don’t let them do that to you
declare independence
don’t let them do that to you
make your own flag
make your own flag
make your own flag
make your own flag
raise your flag!

Damn colonists! Odne eahkedis lea mu unna lanjaš autonoma sámi eanan!

August 24, 2007

Bearjadat borgemánu 24. beaivi

Singelparty fearána maŋŋil in leat oba olbmuid sinne leahkán. Lean dieđun leahkán universitehtas, muhto lean garván oktavuođa olbmuiguin nu buorágit go vejolaš. Ii leat diehttelasat guhkesáiggi perspektiivvas buorre strategiija, muhto lei hui vuogas nie dahkat dan vahku. Lean nu balus leahkán, nugo olbmot leat go leat juhkanvuođas vearredahkan, ja lean ovttelis atnán paranoides dobddu ahte olbmot mu guovlladit ja savkalit mu sealggi duohken “Oja, doppe vázzá Unna-Tautouš? Oidnet go lávvardaga su? Makkár hummá...” dego Audrey-tattoo análin gállus. Iežan oaivvi sinne, dieđun, muhto álki dan dadjat go ii ieš dobdda dan.

Muhto lea plána juoidá dahkat dainna. Ihttin lea Davvi Nuorra-riikkačoahkkin danne Romssas, universitehtas, ja lean meineme vuolgit. Jáhkán dan dárbbášan iežan sosiálalaš eallima fas johtui bijažit. In jáhke ahte dobddan nu máŋgasiid doppe, muhto lea juoga oadjebas sámi birrasiin, doppe beasan veaha eanet vuoigŋat go muđui, ja dan oadjebasvuođa juste dál dárbbášan. Dobddan ahte mu sosiála eallin ii leat ollugen johtui boahtán danne Romssas, ja dat čoahkkin sáhtálii leahkit álgu. Šaddá mu vuosttaš Davvi Nuorra-čoahkkin, in leat goassege vuolgán vaikko eará nuorat siiddas leat hástalan, ja orru šaddame mu maŋimus Davvi Nuorra-čoahkkin nai: Searvi galgá vissa heaittihuvvot.

Oainnes de goktes geavvá, muhto lean goit mearridan vuolgit. Áidna lea ahte lean eahpesihkkar jus galggan gávtti coggat vai ii. Anán danne Romssas gávtti, nu ahte livččii vejolašvuohta dan coggat, muhto in dieđe galgen go dan dahkat. In áibbas dieđe lea go gáktehommá vai ii, diekkár čoahkkin. Ferten beare oaidnit maid ihttin huomedan dahkat, muhto muhtunládje illudan čoahkkimii, vaikko balan nai. Orru dego lávki munnje. Rivttes guvlui. Dieđán lean veaha drama queen, in leat danne guhká orron, muhto orru dego nealgejahki. Ja jus Sápmái galggan ivdnet ferten nai sámi studeanttabirrasiin ja nuoraidbirrasiin oahpasmuvvat. Dál lea áigi eará jurdagiidda, ođđa jurdagiidda. Ihttin searvvan fas máilbmái!

August 22, 2007

Gaskavahkku borgemánu 22. beaivi

Lean hui akto. Dan bottas go johten Romsii in leat duođas leahkán sosiála geainnage. Lean veaha olbmuiguin muhtomin ságastan lunchabottus ja nie, muhto muđui lean oalle ollu akto. Eivakto boran gaskabeaivvi universitehtas, eivakto čohkkán iežan lanjas eahkedis, logan, guldalan musihkka, geahčan láseráiggi olggos, niegadan ja čálán. Ja vaikko dieđán ahte ii leat vássán go vahku dan rájes go bohten gávpogii, ja ahte dilli ferte rievdadit, ahte áiggi mielde divoduvvo, lea oalle lossat. Lean nuorra olmmoš, ealán dál, ja dál hálidan dan midjas munnje gullá: Ráhkisvuođa hálidan, ilu, mojiid nai. Ipmirdan dieđun ahte bávččas ja váivi maid dan áiggi dobddan nai gullet munnje, muhto lea lossat suddadit ahte nu ferte leahkit. Jáhkálin ahte veaha ilu nai ánssášivččen. Ja Steven Morrisseya jietna munnje savkala morašlaččat ahte in leat áidna, ja ipmirdan ahte ferten vuordit, doaivvut ja geahččat ovddosguvlui.

Ja máŋga jurdaga bohtet lanjas čohkkádettiin. Jurddašan iežan birra, iežan dálá dili ja iežan boahtteáiggi. Ja vaikko lean dál vuollin in leat vuollánan. Anán plána Sápmái, galggan min eatnama ivdnet ruoksadin, dieđán dan, muhto in vel dieđe áibbas sihkarit goktes dan galggan dahkat. Ozadan ain iežan vugiid, iežan bálgáid, muhto lean oalle sihkkar ahte buvttán mu eallimis mielde juoidá earenoamaš Sápmái, lean sihkkar ahte anán juogalágan dehálaš mearkkašumi, lea dobdu man dobddan čiekŋaleamos botnis, muhto in dan máhte vel konkrehtiseret. Orun čeavlái, dieđán, muhto lean duođalaš ja osku lea nanus: Sápmi galgá beassat oaidnit. Ovtta beaivvi, vurdet beare!

Muhto dan botta go lean iežan neavvuid, iežan ábnasiid ozadeame, leat eará diŋggat nai mu mielas. Hálidivččen moarssi. Dárbbášivččen moarssi. Lean guhká smiehttan maid dárbbášan sielu ráfáidahtážitt, ja jáhkán dat dat livččii dálkkas mu siskkil ráfehisvuhtii. Muhto ii leat nu ahte lean áibbas despa. In válddále vaikko geange moarsin, ja jur dál in oainne jáhkehahtes moarsseábnasa iežan eallimis. Lea dieđun Poshy guhte dan áiggi lea mu mielas ovttelis, ihku go in oaččo nahkáriid niegadan su birra, goktes livččii jus lei doppe mu balddas, maid dagalivččiime, su litna cummát mu gorudis ja njálmmis, su hádja njunis ja máistu njuokčamis, ja dat ihána hearvás gorut... sávrres čiččit ja spatnadis bahta, ruvveme mu hárčči vuostá...

Jus rášunálalaččat jurddašan ipmirdan ahte Poshy, vaikko duohtavuođas nai gámno, lea mielagovva man lean alccesan sárgon, ja ipmirdan ahte duohtavuođas ii livčče munnje vuogas moarsseábnnas. Leat eanet seksuála jurdagat go ahte lean ráhkis, muhto seksuála dobddut leat nai oalle almmat, govat mat bohtet leat nu eallit, ja anán ovttelis nu miela ahte lea váttis konsentreret. Balan ahte jus oktii su oainnán go lean juhkan boađán sutnje viggat nu biroládje ahte livččii heahpan. Muhto gus diehtá? Soaittálii veara dan oktii risket... muhto na guhká dohkke niegadit...

August 20, 2007

Mánnodat borgemánu 20. beaivi

Lean dál huomedan manin liikon The Smiths nu buorágit. Vuorbi lea munnje vuosehan:

There’s a club, if you’d like to go
you could meet somebody who really loves you
so you go, and you stand on your own
and you leave on your own
and you go home, and you cry
and you want to die

The Smiths hollet munnje njuolga, sin šuoŋat ja sánit buktet mu sielu alccesan oidnosii, sin bokte ipmirdan iežan dobdduid, oainnán iežan njuolga čalmmiide, njuolga čiekŋaleamus bodnái, dat vižžet mu váimmu váivviid sivu jeakkis ja lávlot daid čielgasit, ráidnasit mu gohcci millii. Sordon poehta lávlla. Mu lávlla. Hálidan stereorustegii, seinniide čuorvut: “Mon nai! Lea mu eallin nai!” ja helvehii sávan iežan udjuvuođa, iežan váivves aktonasvuođa ja imaš iešvuođa. Geardduhan alccesan gažaldaga: How soon is now? muhto in oro gámname vástádusa.

In leat vel oahpasmuvvan ovttainge olbmuin, inge báljo ságastan amas olbmuin. Ii hybelvisttis ge. Lean dieđun veaha ovttastallan oahpesolbmuiguin siiddas, universitehtakantiinnas ja nie, muhto ferten dobddastit ahte in ane lagas ustiba geainna eahkedis ja skovllá maŋŋil sáhtán ovttastallat. Ja amas olbmuid sinne šattan beare udju. Lea nu váttis beare váldit oktavuođa, in dieđe maid galggan dadjat ja balan ahte olbmot galget mu atnit jallan. Álkimus lea beare doallat njálmmi. Dieđán ahte lean eará gova sárgon dan blogga čállosiid bokte, lean dahkaluddan ahte lean čáffat ja sorjjasmeahttun, ja muhtunládje lean nai go čohkkán iežan oadjebas lanjas oskkáldas dihtora ovdabealde, muhto máilmmis... lean nu unni...

Lávvardateahkeda huksejin jállodaga ja vulgen olggos. Drivii. Doppe lei singelparty (man jalla lea dat?), muhto áŋkke jurddašin ahte doppe eai sáhte beare jallat leahkit, nu ahte ledjen várrugas singelpartya ivdnekodaid garvit (ruoksat = váldon, fiskat = eahpesihkkar, ruona = singel); vulgen alidin. Čiŋadin albmaládje (mu negativitehta ja heitogis iešdobdu eai galgan dan háve beassat billistit) fancyes biktasiiguin, ja bidjen vaikko vuoktabátti, vilges vuoktabátti, ja ledjen nu kuula, dego fránska filmma váldoolmmoš, albma Amélie Poulain, matcheme alidin, vielgadin, julggaheames mojiin, ja nu vulgen.

Bohten Drivii veaha árrat, dego 23.00, ja doppe eai lean nu máŋga olbmo. Osten viidneláse (in liiko juhkat, muhto fertejin dahkat juoidá) ja čuččodin muhtun seainni vuostá viggame laidback orrut. Nie čuožžume fránska váldorolla neaktime bođii siidaguoibmi meaddel. Son lea moadde jagi mus boarráset, in dobdda su nu buorágit, muhto dieđán buorágit guhte lea, lohká masterdásis juoidá. Bárdni stánidii buorástahtážit, veaha hoalaime, ja in gusto orron nu kuula go viggen; oidnen ahte anii mu veaha rávkin, ja jearai mu boahtit čohkkádeažžat su olái mottiin ustibiin. Ja doppe ja dalle gahčai jállodat, ja gielistin ahte livččii hávski, muhto ledjen moadde ustiba vuordime, nu ahte... Máska lei ráigon, ja čužžon doppe álás, bárdni lei mottiin sániin mu kostyma strippen erii, ja dál dobden áibbas silli ja akto iežan čiegas, fálska, fránska váldorolla neaktime. Mu filmmas lei beare monologa, ja bárdni lei dan gusto huomedan mottiin geahčastagain; hálidin čierrut, stuorra, fránska gánjal lei vuordime čalmmečiegas, muhto dollen dan sinne, ja moddjájin beare sutnje go vulggii.

Ii lean su sivva, iige su oaivil nie oažžut mu dobdat, lei geahččalan leahkit siivui, veahkehit, muhto nu bávččagii ahte hálidin iežan niibbiin ceahkkut, ja vaikko doppe ja dalle su garuhin go lei máskka gaikun mus erii, dihten ahte nu šattai iežan raššivuođa geažil. Viggen máskka fas bidjat nala, muhto dál ledjen jo gámnnahallon, ja dađi guhkát doppe čužžon dađi jallat dobden, ja ballen jamas ahte siidaguoim’bárdni galggai mu doppe ain gámnat eivákto viggame Audrey Tautou neaktit, nu ahte gávildin hivssegii jurdagiid čoaggileažžat. Ja go bohten sisa... lei nu issoras... bohten njuolga uvssa sisa speadjala ovdii. Speadjala bajábealde lei diekkár gilddas čuovga midjas visot čađačuovgá, ja dan man oidnen ii lean fránska, hearvás moviestar, muhto unna romis diŋga, šáimmas, čivhllas, buoidi, eatnjehas...

Jorgalin ja vulgen njuolga olggos, olggos hivssegis, olggos Drivas, čalmmit eatnamii, ja in geahččan bajás ovdal ledjen Kongsbakkpárkkas. Doppe stánidin trahpas, gámnen fas vuoigŋamiid, muhto dobden ahte gátnjalat ledje boahtime. Ii helvehisge, dadjen alccesan, ja vázzen viiddáseappot, in helvehisge galgan joarkkaskovllá olgobealde čuožžut nissame dego lahppon čivga.

Bohten siidii sullii 01.00 ja go bohten uvssa sisa bohte gátnjalat. In dieđe goas viimmat bohte nahkárat, muhto čirron guhká. Oalle guhká. How soon is now? Goas nohká bávččas?

August 17, 2007

Bearjadat borgemánu 17. beaivi

Ps: Na! Helben áibbas namuhit: Ikte oidnen Poshy fas (nieida gean birra ovdal muitalin). Dat lei nai campuskonsearttas ustibiin, ja mon gámnen saji gonnes bessen su veaha iskat. Dan háve lei poshat go ovddit beaivvi, ii lean beare veaha posh, muhto measta badjelmeari posh; na mu máisttu ektui gal. Muhto vaikko ii leat lahka ge mu tyhpa, nie dábálaš mihtuid mielde, ferten mieđihit ahte lean darvánan sutnje. Čužžon doppe su suoli geahččame, The Fernets čuodjame beljiin, ja huomedin ahte ledjen measta ráhkásmuvvan. In nahkan heaitit su guvlui vilppastit, vaikko hálidivččen; nu geasuhii ahte lean sihkkar ahte soalssidin vel, ja dobdu man buvttii in sáhte čilget sániiguin. Lea dobdu midjas vuolgá oaivvis cogi bokte hárčái (ii beare dalle, muhto dál nai), ja šadden doppe áibbas liekkas ja imaš, ja su guhkes, sevdnjes vuovttaid bárgiduvvon veaha luovusládje sáhtten dego haksit gitta doppe gonnes ieš čužžon, ja go beallemuddu jorgalii mu guvlui birrasis geahčažit oaivi áibbas jorragođii, ja fertejin geahččat erii.

Lea nu imaš. In leat oba ságastan suinna, inge gullan su jiena, munno geahčastagat ean leat gámnnadan, in dieđe su nama, muhto liikká... Ja vearrát vel: Ii leat ollugen diekkár nieida geasa dábálaččat liikon, ja lea diekkár nieida guhte deff ii munnje liiko. In oainne ahte anán sus vejolašvuođa, jus leimme máilmmi maŋimus olbmot muhtun ávdin sullos, livččii dat nieida sihkarit muhtun ábegáhtu gámnat geainna hommálii buoret go muinna hommát. In dieđe diehtá go ahte oba eksisteren. Eahpidan. Ja mon: Lean 19 jagi, studeanta rávis eallima álggus ja lean gaskaráhkásmuvvan dego livččen nuoraidskovlláoahppi. Nu jalla ahte šattan heajosmielas, muhto in naga iežan stivret. Muhtun váivvit eai goassege noga, ja vearrámus lea ahte ii leat váivi, lea hearvái... dahje imaš seaguhus daid gaskkas, baicce...

August 16, 2007

Duorastat borgemánu 16. beaivi

Jus ikte illá árrat bohten, gal odne bohten maŋit. Lei ex.phil.-álgu, ja ledjen jo ikte iskan gonnes latnja lei, nu ahte galggai leahkit álki gámnat dohko. Muhto mas dat ávtán? Dii. 10.20. vihken bivasgálluin sisa, ja nu suorganin go bohten uvssa čađa ahte measta dáhkalmasten. Ii lean latnja, lei stuorra biro kinosála, ja jus dat ii lean nuogis: Lei vel nu dievva ahte olbmot čohkkáje trahpain ja čužžo maŋágeažis čorragiid mielde. Ledje dego duhát olbmo doppe, lean áibbas sihkkar. Ja go olmmoš boahtá maŋit jorgala dieđun olles latnja du guvlui geahčažit. Nu orru goit munnje, ja dál ledje sullii 2000 čalmmi mu guovlladeame. Jus ii lean ovdal bivastuvvan gal dál dan šadden, ja ruovssodin vel dego 14-jahkásaš guhte borrá taco vuosttaš deittas. Oba ilgat...

Muhto go ledjen čohkkánsaji muhtun trahpačiegas gámnan mannagođii buoret. Ovdageažis čuoččui olmmoš sárdnideame, ja okej ahte olmmoš lea filosofiijalogaldalli, muhto ferte go leahkit nu goikkis? Lea vearrámus man lean goassege vásihan, ja son guhte jáhkká ahte joarkkaskovllá ekonomiijadiimmut leat goikásat: Vuordde beare dassážii go boađát Universitehtii. Ja go olmmoš lea nie goikkis ja viggá leaikkastallat... Ohmygod, bávččasbávččasbávččas...! Ja báhkas lei, ja miela dálkkádat rievdadii danládje ahte dan sajis go ovdal in lean duostan báljo vuoigŋat, dál in báljo gillen. Lea gusto divrras oahppu, dat universitehtastudiat.

Ja maŋŋil lei campuskonsearta. The Fernets. In lean doppe nu guhká. The Fernets han lea áibbas okejes joavku, muhto ii leat nu ahte viegan Platekompanieta lusa skearru oasttážit. Liikon The Smiths. Dahje, lean liikogoahtán The Smiths, dan áiggi guldalan sullii beare sin. In leat ovdal daid dobdan, muhto geasset osten visot sin skearruid, ja dađi eanet guldalan dađi eanet liikon. It’s a love cult, mon dieđán, muhto ferten beare liikot dasa. Doppe lea juoga man in jur dál naga defineret. Soitet teavsttat, soaitá beare musihkka, ferten smiehttat dan birra. Dan gal duođaid ferten. Jáhkán ferte leahkit dehálaš. In dieđe manne, muhto jáhkán dan. Lean measta sihkkar.

August 15, 2007

Distat borgemánu 14. beaivi

Ahh, vuosttaš skovlábeaivi! Dahje: Nahh, vuosttaš skovlábeaivi... Ii álgán nu beare buorágit. Albma meahcceguŋka go lean in dieđun ipmir bussehommáid, nu ahte badjánin shitárrat reiddasteažžat (vaikko álgočoahkkin ii álgán ovdal dii. 13.15), dahken hivssegis dan man fertejin, bassen vuovttaid (fertejin dieđun diimmobeali vuordit ovdal bessen riššui go lei guhkes ráidu áŋgiris studeanttaiguin) ja hearvái ja gárvvis vaikko masa vulgen bussesaji lusa árvedálkkis. Ja árvedálki lei. In livčče gillen riššut jus dan dieđálin, ja go ledjen joavdan measta bussesadjái oidnen bussebađa gevreme. Ledjen dieđun dulkon boastut busselisttu, nu ahte fertejin 20min doppe čuožžut neavrredálkkis, ja hybelvistái in gillen fas mannat go ledjen áŋkkejo laskehallon go in atnán árvebiktasiid. 20 busseáittekeahtes minuhta maŋŋil... sáhtát beare árvidit... Buorre álgu.

Universitehta lea stuoris. Go bohten dohko in ollugen diehtán gosa galgen vuolgit, in diehtán ledjen go gahppan olggos njuolga stánidansadjái ge, nu ahte vulgen vuosttaš uvssa sisa, ja doppe gámnen jaskkes čiega gonnes bessen goikadit ja lohkat diehtogihpu man ledjen ožžon. Vuogas, ja beannut diimmu geažes ii oaivi jorran šat, nu ahte deiven njuolga latnjii ja ledjen beare hui veaha gásttas.

Ieš čoahkkima birra ii leat nu ollu muitalit. Bohten dohko árrat nu ahte bessen anonymes saji maŋágeažis válljet, ja čohkkájin geahččame go eará oahppit bohte sisa. Lei buorre dobdu. Ieš ledjen dieđun nu balus ahte in báljo vuoigŋat duostan, ja cohki nu girddáhalai ahte ledjen áibbas sihkkar ahte gullui gittá Sálašvággái, muhto oainnidettiin muođuid mat bohte sisa ipmirdin ahte in lean áidna. Sisa bođii nubbi suorgánan hurri nuppi maŋis, ja ii oktage duostan čohkkát nuppi olbmo duohkái jus ii lean jur bággu. Dat udjovuohta, dat udjovuohta... Ja go čoahkkin álggii bohte visot stereotyhpaid ráiddu mielde: Giellavit.-logaldalli albma nerda, dok.vit.-logaldalli jur dego girjerájusbargi jnv. Áidna guhte veaha hirpmástuhtii lei dáiddavit.-logaldalli, guhte lei eanet dego snihkkár olggosoaidnit go dáiddaprofessor.

Ieš čohkkájin suoli birra vilppasteame, oahppooappáid ja -vieljaid dárkkisteame. Oappáid eanet go vieljaid, mieđihan. Ja doppe dieđun ledje máŋga čáppa nieidda, moadde njuolga fávrru. Lei okta sierra guhte nu geasuhii vel. Fávru lei dieđun, muhto lei doppe juoga earenoamaš. In dieđe goktes dan galggan čilget. Lei muhtunládje hui kuula, muhto seammas veaha posh. Imaš seaguhus, muhto doaimmai oalle buorágit sus, veaha baggyes buvssat ja hui čáffes sveisa, muhto seammas veaha prinseassaposh: WoW...! Muhto, na, ii dieđun ávtte ii maidige. Eai diekkár nieiddat mu guvlui geahča. Muhto lohpi lea niegadit...

Ja dál fas čohkkán hybelis. Čoahkkima maŋŋil osten guokte kompendia ja vulgen siidii. In leat gillen searvat fadderortnegii, nu ahte in atnán makkárge “prográmma” čoahkkima maŋŋil. Ja in dieđe manin galggalin gillet ge searvat. Lea han beare organiserejuvvon juhkanstohkosat, olles ortnet. Birgen dan haga áibbas buorágit! Odne eahkedis lea muhtunlágan DumDum Boys tributekonsearta studeanttaidpøbbas, muhto dohko gal in vuolgge ge. In ipmir goktes dat sáhtálii leahkit fálaldat ođđa studeanttaide. DumDum han ii leat eará go harryes trønderjoavku 30pluss-jahkásaččaide, ja manin vuosttašjagestudeanta galggalii háliidit vuolgit DumDum-coveriid guldaleažžat in sáhte ipmirdit. Máilmmis leat dievva jallat, dan mađe olu ipmirdan.

August 14, 2007

Mánnodat borgemánu 13. beaivi (na, dalle goit álggahuvvui)

Odne riegáda varas duohtavuohta, eallin eallima čuovvulahttá odne: Seavdnjadaga beaivvádat viegaha, Riehttása Jipmil daraha, guhkkin lávlu sordon poehta, ja mon válddán vuosttaš lávkki amas máilbmái. Mon lean Ihpil, ja odne riegáda mu blogga.

Dál de čohkkán iežan ođđa hybelis. Áhčči mu odne doalvvui gávpogii, mu ja mu moadde oamása doalvvui stuorra, amas Romsii, ja danne čohkkán. Iežan studeantalanjas! Lean 19 jagi, ja lean ođđa eallima álggaheame!

Ja makkár eallin? In dieđe ollugen midjas mu vuordá, muhto lea áŋkke buorre dobdu. Dál mearridan visot maid dagan; goasse basan, maid boran, goasse badjánan ja maid dagan. Lea oalle friddja, muhto lea nai stuorra ovddasvástádus. Muhto: Jáhkán hástalus mu hástala. Lea visot buorrin. Lean sihkkar. Ja dan blogga bokte galggan muitalit goktes manná hástalusaiguin ja ođđa eallimiin, ja dieđun vel iežan jurdagiid leppohallat lulás davás!

Lean dál sullii guokte diimmu iežan hearra leahkán. Doppe gonnes orun sáhtán guhkás várdát láseráiggi olggos, ja lean čohkkán daid guokte diimmu beare musihka guldaleame ja várdáme. Nu hearvái, nu hearvái! Lean dieđun ovdal Romssas leahkán, máŋgii, muhto dál lea áibbas earálágan. Oidnosa man dál návddašan gullá munnje. Čuovvuvas áiggiid galgá dat mu báidnit, mon báidnit dan. Sániidan bokte galggan máilmmi boktit. Be you warned!

Ja ihttin lea vuosttaš beaivi universitehtas (na, lea vissa odne leahkán juoga formálalaš rahppan, muhto dat ii lohkko). Mieđihan dan: Lean dego čivga vuosttaš skovlábeaivvi. Balan ja illudan seammas, vuordámušat stuorat dego čuođi stálu ja beannut John Deere. Lean meineme eŋgelasgiela lohkat, dat galgá mu fágan, muhto álggus ferten dieđun váldit daid álgoábnasiid. Ja ihttin álgá ex.fac. (diđeš dontá midjas duođaid sittisdoallá)...! Muhto dál oainnán ahte lea nu maŋit ahte ii leat šat ihttin, muhto odne, nu ahte galggan nágirvárrái dál gibžut. Bibi ja gulahallat!